Nõukogude ajal olid valimised päev täis propagandat, lahustuvat kohvi ja mandariine

Kuigi mitmeski mõttes võis nõukogude aja valimisi pidada parajaks tsirkuseks, toimis süsteem aastakümneid ja tõi noogutajate kõrval esile ka tõeliselt võimekaid rahvaesindajaid.

Vaata siit, millest Maalehe värskes numbris veel juttu!

„Hääletan kommunismi poolt!“ oli suurelt kirjas ENSV Ülemnõukogu ja kohalike nõukogude valimiste plakatil. See lause võtab väga hästi kokku ettevõtmise sisutu sisu. „Üks ideoloogiliselt kõige olulisemaks peetuid, kuid samas sisutühjemaid, kallimaid ja ebaefektiivsemaid nähtusi Nõukogude süsteemis oli „seadusandlike organite” valimised,“ kirjutavad Tallinna Ülikooli professor Allan Puur ja omaaegne riigiarhiivi teatmetalituse juhataja Liivi Uuet ajakirjas Tuna. „Ettevõtmist ennast nimetati küll valimisteks, kuid ametlikes dokumentides, näiteks protokollides, tituleeriti seda lõpp-protseduuri järgi hääletamiseks. Valida polnud ju kedagi, sest igas ringkonnas oli vaid üks kandidaat.“

Ometi kulutati aega, raha, õhutati optimismi ja pakuti veidi ka meelehead. Näiteks töötas jaoskonnas valimiste päeval puhvet, kuhu toodi müügile ka kaupa, mida omal ajal nimetati defitsiidiks.