Leili metsalood | Kopra käitumise järgi saab talveilma ennustada
(1)Eriti aktiivset tegevust siiski ei õnnestunud näha, välja arvatud suvel lagunenud ja äsja taastatud pais ning üks suur, värskelt langetatud haavapuu. Eriline on selle puu langetamine kaldaäärsele lagedale platsile, mitte jõe poole, kustkaudu oleks ju lühem maa oksi vette vedada. Võimalik, et langetamisel tehti valearvestus või segas tuul, et haab sedaviisi maa poole maha prantsatas, kust saab selle ka inimene ära koristada ja halgudeks teha. Oksad võiks ju kobrastele langetustöö eest jätta küll…
Ma ei oska kobraste järgi ilma ennustada, aga niipalju on nende elukate tegevus näidanud, et kui on tulemas külm talv ja jõgi jäätub üleni, siis varuvad koprad urgudesse talvetoitu, haava- või pajuoksi. Kui varud lõpukorral ja soojal talvel jões lahtist vett, käivad koprad kaldalt toidulisa hankimas.
Mõnes metsikumas kohas on koprad jõekaldasse kaevanud maa-aluseid käike, kuhu pääseb ainult vee alt. Mõned käigud avanevad jõest koguni 10 meetri kaugusel ning tavaliselt kasvab seal läheduses rohkesti paju- või haavavõsa. Maa-alused käigud võimaldavad ka talvel kobrastel toitu hankida ja kaitsevad kiskjate eest.
Ega ma päriselt teagi, keda kobras peale inimese kõige rohkem kartma peaks, hunte ehk, eriti kui neid on piiramas ja ründamas rohkem kui üks. Kobrast kaitsevad tema maa-alused käigud, poolveeline eluviis ja võimsad lõikehambad. Kui juba suure haavapuu langetamine on kopra jaoks käkitegu, siis selliste hammastega võib ta ka vaenlase sääreluid purustada.