MÕISTATUSI

IVO IVARI

On süüdimatu, lebab soojal alusel ning ootab imesid.

Mullas jumal, aga potis kurat.

Ei ta ole tehtud luust, aga tagab liha luul.

Pea jääs ja munad jalus.

Teeb õhu toitvaks ja pisku söödavaks.

Pehme till taga ja kõva pea ees.

Millises muinasjutus kirjeldati pikemalt ja põhjalikumalt naiste ilulõikust?

Töötule väga vajalik, kuid kahjuks ainult muinasjuttudes esinev mööbliese.

Väike vene poiss, kes vaimsele puudele vaatamata käis kosmoses oma autoriteetse isa Nikolai sunnil.

Hiiresuurune, üsna laia areaali ja oreooliga, kuid samas tabamatu öise eluviisiga homunkulus.

Milles peitub surnud porikärbse ja rosina suurim erinevus?

Tööliste perekonnast põlvnenud vanem härrasmees, kellel läbi ime õnnestunud saada süütuna isaks.

Põhjatu, otsatu ja täitmatu, aga Rootsi pank ei ole.

Cipollino seiklustes depressiivsena reklaamitud köögivili, mida peetakse ka maailma suurimaks marjaks.

Sündmus, kus ka sind ometi kord vääriliselt tunnustatakse ja pärjatakse.

Maailmas tuntuim ja tagaotsituim, aga samas oodatuim biseksuaal.

Pisike pilpake, millega vehkimine tekitab muinasjuttudes konflikte, põhjustab tajumoondeid, süvendab käitumishäireid, sageli põhjustab sügavat und ja isegi kooma­sarnast seisundit.

Uudisekünnise ületanud juurikas, mille koristusel osales kogu farmi elanikkond peremehest hiireni.

Elab sees ja sigib pees.

Ühele seemneks saias, teisele seemneks südames, kolmandale seemneks surmas.

Vastused (vales järjekorras): Tobuke Ivan, moon, paeluss, naeris, vihmauss, hambaprotees, võlukepike, Une-Mati, matused, pingviin, kõrvits, vahustaja, vanapagana kübar, Papa Carlo, suhkrusisalduses, krokodill, päkapikk, Totu, lauake-kata-end, “Tuhkatriinus”.

PAETISME

JÜRI PAET

Mõni toit lausa sulab suus, näiteks jäätis.

Buratino on puupeade ninamees.

Lageraie asemel kasutatakse sageli arulagedat raiet.

Algaja kirjaniku põhiline töövahend on paberihunt.

Tuli, nägi, vaktsineeris.

Kas silmad on kergesti süttivast materjalist, et need sageli põlema lähevad?

Kas kuldsete kätega inimesel on proteesid, mis on valmistatud kullast?

Ostan teleri, mis reklaame ei näita.

Kuna kütuse hinnad aina tõusevad, siis väheneb ka õli tulle viskamine.

Iga kaine mõistusega inimene tarvitab alkoholi.

Täieliku üksmeele saavutab see, kes elab üksinda.

Tegijal luhtub nii mõndagi.

JUHTUNUD LUGU | Käidud nagu lipsti


HEIKI RAUDLA huumorikogust

See oli umbes 40 aastat tagasi, kui kohtusin Leoga. Ta oli maamees, tegi metsatööd ja haris koos naisega oma väikest maalappi. Abiks oli üks vana hobune, kellega sai küntud ja niidetud ning ka metsast puud toodud. Kauplust seal ligidal enam polnud, küll aga käis umbes kilomeetri kaugusel kauplusauto.

Autolavka päev oli tavaliselt teisipäev ja kohale jõudis see kl 12 paiku. See oli Leole tähtis päev. Ta tõusis juba kella kuue ajal, ajas habeme, triikis ülikonna, pani selga puhta pluusi ja särgi. Kella kümne paiku oli ta lavkale minekuks juba valmis. Jäi üle veel hobune ette rakendada, tühjad pudelid kokku korjata ja veidi oodata. Kella 11 paiku oli Leo juba kodust lahkunud.

Tavaliselt kogunesid kliendid lavka juurde vähemalt pool tundi varem, et külauudiseid arutada ja suurest ilmast rääkida. Ostmine ise võttis Leol vähe aega: heeringad, leib, suhkur, sool, sai ja leib olid alatised kindlad ostud. Aga õlleta ei lõppenud lavkal käik ka mitte. Õlle mekkimine ja jutt kestis tavaliselt paari tunni jagu.

Koju jõudmisega oli asi keerulisem ja lõppes tavaliselt ikka ühtemoodi. Leo heitis pärast väsitavat ostlemist ja õlle joomist vankrile puhkama. Kui Leo silmad lahti tegi, oli ta taas koduõuel ja teatas rõõmsalt naisele: “Käidud nagu lipsti.” Järgmine lavkapäev tuli alles nädala pärast.

SAJANDITAGUNE NALI

SIRJE A. REI kogust
Kurejutt

Kuueaastane Joosep istus sängiserval ja oli sügavais mõtteis, kui samal ajal tema kaks nooremat venda ja kaks vanemat õde õues rõõmsalt suure koeraga mängisid. Isa istus köögilaua ääres ja puhastas piipu.

“Kuule, isa,” küsis Joosep, “kas sa tunned seda kurge, kes meie Kati on toonud?”

“Ei,” vastas isa pooltusaselt ja urgitses piipu edasi.

“Aga isa, kas sa siis seda kurge tunned, kes Atsi tõi?”

“Mis sa, põngerjas, pärid!” pahandas isa ja viskas piibu kolksudes lauale. “Kust mina kõiki neid kurgi pean tundma!”

Poisike jäi väheks ajaks vait, kuna isa oli püsti tõusnud, läinud akna juurde ja vaatas nüüd õues mängivaid lapsi üpris tõsise näoga. Mõne minuti pärast alustas Joosep uuesti: “Kas ma võiksin veel midagi küsida, isa?”

“Noh, mis siis veel?” pööras isa nüüd juba üsna tusase näo Joosepi poole.

“Aga isa, kas sa seda kurge oled näinud, kes mind tõi?” päris Joosep isale altkulmu otsa vaadates.

Isa jäi mõttesse. “Jah, seda kurge ma tunnen, mu poiss,” ütles isa pärast mõnda aega vaikimist, võttis piibu laualt ja läks uksest välja.

TELGI TAGA

VEIKO MÄRKA
Telekanali pealkirjapoliitikast

Sügisel 2018 asusid tööle ETV iganädalase kultuurisaate “OP” uued saatejuhid – Margit Kilumets ja Margus Tabor. Kui mõlemad olid juba ametiga harjunud ja rolli sisse elanud, hakkas nendes vähehaaval pead tõstma kriitiline meel saate formaadi suhtes.

Peamiselt ei meeldinud neile seosetu ja pidetu pealkiri. Ühel lõunatunnil istutigi koos telemaja kohvikus ning aeti taas üsna kriitilist juttu.

“Op?” nurises Tabor. “Mida see õieti peaks tähendama? Operatsioon?”

“Või opositsioon,” leidis Kilumets.

“Optimaalne,” jätkas Tabor variantide otsimist.

“Opel,” pakkus Kilumets, suur Saksa autode fänn.

Kordamööda pakuti veel: “Opossum”, “Opakas”, “Opioid”, “Optimist,” “Operatiivne”...

Loetelu tundus nadi ja laialivalguv. Ei olnud põhjust ühtegi sõna teiste hulgast esile tõsta. Pealegi olid kõik peale ühe võõrsõnad.

Ent Tabor leidis uue tee lahenduse otsimiseks. “Tegelikult on telekavas mõlemad tähed suured,” selgitas ta. “Nii O kui P. Nii võib eeldada, et tegu on lühendiga – nagu näiteks AK. Kuigi viimane varastati omal ajal Ida-Saksa televisioonist, on nii “aktuaalne” kui “kaamera” konkreetsed ja arusaadavad terminid. Ei häiri kedagi. Kuid mida võiks tähendada “OP”?”

Hakati arutama, kuid tulemused olid veel negatiivsemad, lausa masendavad: “Oleme pahad”, “Oleviste palvemaja”, “Orgaaniline prügi”, “Orjapidajad”, “Oportunistlik Partei”, “Odav pudukaup”, “Optiline pete”, “Osaühing Pervert”... Igatahes oli selge, et senine pealkiri ei kõlba kusagile. Seekord oli Kilumets see, kellel mõte sähvatas: “Paneme midagi isikupärast, mis seostuks saatejuhtidega ning muudaks nad veel populaarsemaks, vaatajatele lähedasemaks. Seda on ETV ju varemgi praktiseerinud – “Hommik Anuga”, “Rännud Kersnaga”, “Johannese lähetamine”...”

Kuna Margit ja Margus on üsna sarnased nimed, oli uue ja parema pealkirja leidmine paari minuti töö. “Margitus!” hüüti nagu ühest suust. See ühendas mõlemat ning kõlas hästi.

Entusiastlikud saatejuhid läksid kohe ERRi mainekujundussektori 4. divisjoni peadirektori Brigitte Susanne Hunt-Kriimsilma jutule. Paraku ei tahtnud viimane nime muutmisest kuuldagi. “Filatelistid ju solvuvad,” ütles ta etteheitvalt. Tabor ja Kilumets selgitasid kannatlikult, et see on väga nõrk argument. Isegi juhul, kui eeldada, et margikogujad on keskmisest suuremad kultuurihuvilised – mis on tõenäoliselt tõsi. Sest suurema osa margikogujatest moodustavad mehed ja lapsed. Nendest, kes päevad läbi teleka ees istuvad ja isegi kultuurisaateid vaatavad, aga naised. Nii et esimese grupi osakaal kvoorumist jääb ikkagi marginaalseks.

Ent Hunt-Kriimsilm jäi kõigutamatuks. “Filatelistid ju solvuvad,” kordas ta. “Riigitelevisioon peab arvestama kõikide vaatajate huve.”

Nii maetigi väärt idee kalevi alla.

TÕRRE PÕHJAST

N. N. TALEB

Haridus muudab targad natuke targemaks, lollid aga oluliselt ohtlikumaks.

LOOSUNG

TARMO VAARMETS

Õhus on elektri hinna tõusu!