Meie Päikest ja temataolisi n-ö tavalisi tähti kutsutakse kääbustähtedeks, vahel lisatakse tähe pinnatemperatuuri iseloomustav värvitoon – Päike on kollane kääbus. Kui tähe tuumakütus otsa saab – Päikesega juhtub see 4–5 miljardi aasta pärast –, hakkab täht paisuma ja jahtuma. Öeldakse, et temast saab hiidtäht ehk punane hiid. Lõpuks hajuvad hiiu välised kihid planetaaruduna laiali ning järele jäävast tähetuumast saab valge kääbus.

Päikesest kümme ja rohkem korda raskemate tähtede saatus on värvikirevam. Sellised tähed paisuvad nii suureks, et inimesed nimetavad neid ülihiidudeks ning iseloomustavad epiteetidega sinine, kollane või punane. Nende elu lõpp on tormiline: võimsast supernoova plahvatusest jääb järele neutrontäht või must auk.