„Olukord, kus veelinnud ei lenda lõunapoolsetele aladele, mõjub neile laastavalt ning nad võivad halvimal juhul isegi hukkuda. Seda põhjusel, et ilmade külmenedes ja loodusliku toidu kättesaadavuse vähenedes satuvad nad meie tingimustes raskustesse,“ sõnas Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Oht on ka inimestel

Rändest loobunud linnud muutuvad kiskjatele kergeks saagiks. Toidukohtades ebatavaliselt tihedalt koos olevad veelinnud nakatuvad omakorda kergemini haigustesse, levitades haigusi ja parasiite nii omavahel kui ka inimestele.

Veelindude jaoks on parim käituda aastatuhandete jooksul kujunenud looduslike ajendite järgi. Talve saabudes ja loodusliku toidubaasi vähenedes on neile parim lennata talvitumiseks sobivamatele aladele.