Tuleb nõustuda, et arengukava seab eesmärgiks kestlikkuse, kuid peamiseks märksõnaks on muutused ja nendega kohanemise vajadus. Juhtkogu oma mitmes koosseisus ning koos kaasatud abivägedega on sisulist tööd teinud, sarnasusi eelmise arengukavaga on suhteliselt vähe.
Kliima- ja elurikkuse eesmärkide seas on suur osakaal uuringutel, seiretel, metoodikate ja mudelite loomisel eesmärgiga vaadelda keskkonnamõjusid kompleksselt ning võtta arvesse ka sotsiaalmajanduslikke mõjusid.
Seni on uue metsanduse arengukava projekti kohta arvamust avaldatud peamiselt raiemahu kontekstis.
Arengukavasse valitud raiemaht 9–11 miljonit tihumeetrit aastas on kompromiss sotsiaalmajandusliku ja keskkonnamõju vahel. Rahul pole aga kumbagi väärtust esindavad huvigrupid.