Leili metsalood | Leidsin metsast jõulutordi

Lumi katab maad ja peidab enda all metsa värve. Sirvisin oma pildipangas eelmiste aastate jõulukuiseid loodusfotosid.

Värvilised kännuseened koos sambla, kõdunevate puulehtede ja okastega püüavad pilku. Sambla ja seentega kaetud känd võiks inspiratsiooni pakkuda mõnele kondiitrile, kuidas jõulutorti looduslähedaselt kaunistada saaks.

Metsas võib peale okaspuude - kuuskede, kadakate ja männipuude ning maad katva sambla näha teisi rohelisi taimi ka talvisel ajal, olgu selleks näiteks õhukesest lumekattest välja turritav igihaljas ungrukold või kivirahnul laiutav kivi-imar. Ega viimaseid just igal sammul metsas kohtagi, aga kui kord on olnud õnn neid märgata, tasub koht meelde jätta, et mõnikord uuesti vaatama minna. Kasvõi talvel ja kuniks vana mets seal ikka alles on.

Olen pilte arvutis salvestanud alates 2008ndast aastast ja neid vaadates näen, et jõuluaegu on olnud erinevaid, nii lumiseid kui musta maaga. Looduse pildistamine aitab ilmavaatlusi salvestada kuupäevade kaupa – kord rohetava taliviljaorasega, teisel aastal samal ajal hoopis lumehangede ja jäätunud vetega.

Omal ajal pidasin päevikut, kuhu sattusid mõnikord ka ilmavaatlused, hiljem see huvi soikus ning asendus loodusfotode tegemisega. Pildid jutustavad mõnikord isegi rohkem kui kirjaread.