PUUST JA PUNASEKS | Elektriinsener Väino Rajangu selgitab, miks on elektri hind kõrge, kes on süüdi ja mida oodata lähitulevikult

Kui meil poleks alles põlevkivielektrijaamade töökorras generaatoreid, oleks elektri börsihind mõnel tunnil veelgi kõrgem.

Vaata siit, millest Maalehe värskes numbris veel juttu!

Saksamaal suleti roheliste nõudel enamik tuumaelektrijaamu ja rohepöörde käigus lõpetas Euroopas tegevuse arvukalt kivisöega töötavaid elektrijaamu (analoogne saatus meie põlevkivielektrijaamadega). Sulgemised on toimunud enne uute, rohelisema elektri tootmisvõimaluste kasutuselevõttu. Tootmismahtude vähendamise tagajärg ongi elektri börsihinna tõus.

Börsihinna taseme tõusule on kaasa aidanud olemasolevate elektrijaamade ning riikidevaheliste ühendusliinide hoolduse ja remondi korraldamine, millega kaasneb elektri pakkumise vähenemine. Neid töid planeerides ei arvatud ilmselt, et detsembri esimesel poolel saabuvad külmad ilmad.

Balti riigid moodustavad riikide kokkuleppe kohaselt elektrisüsteemi ühtse regiooni, aga kolme riigi elektrivajaduste katmiseks jääb läänepoolsetelt naabritelt (Eestil Soomest) tulevate kaablite läbilaskevõimest aeg-ajalt väheks. Seega kaasnevad piiravad tehnilised probleemid ning see mõjutab nõudluse ja pakkumise vahekorda elektri hinna tõusu poole.