Kui kõik ise ahjupuid lõhuksid ja käsitsi lund lükkaksid, tunduks ka see rohepööre reaalsem.
FOTO:
| KOLUMN |
Võid küüned ära lõigata, nina nuusata, sõrmuse korraks sõrmest sikutada: pärast pühi hommikul kaalule astudes kõnelevad numbrid tõesti halastamatut keelt – üleliigsed kilogrammid.
Järgmisel hommikul, olles unustanud eilse päeva tegemised, tabad aga valulikke tõmblusi käsivarres, pisteid taguotsas, mingit rõhumist küljes. Jõuad juba muretsema hakata, kuni viimaks taipad – need on lumelihased. Needsamad lumelihased, mis lumeta talvede tõttu on justkui ära unustatud. Sellise õrna valu korral pole vaja konsulteerida arsti, vaid anatoomiaõpikut, näiteks seda, mille autoriks Tartu Ülikooli anatoomiaprofessor Arne Lepp (1928–2018), võib öelda – kõikide meie arstide õpetaja.
