13.03.2022, 10:00
Viiendikust Vene gaasist võime kerge vaevaga loobuda
Eesti õnn on suhteliselt väike sõltuvus Vene gaasist. Viiendiku sellestki saaksime asendada üsna väikese vaevaga kohaliku taastuva kütusega. Energiajulgeoleku nimel tuleks aga mõningatest piirangutest loobuda.
Suur osa Tallinna soojusest tuleb Utilitase Väo jaamast, mis rajati 2009. aastal. Kütuseks on puidujäätmed ja freesturvas. 2019. aastal lisandus päikeseelektrijaam.
FOTO:
Sügisene üleilmne energiakriis tõi esile Euroopa suure sõltuvuse Vene gaasist. Mõneti paradoksaalselt lisas Euroopa Komisjon veebruari alguses tuumaenergia kõrval ka gaasi kasutamise kliimasõbralike tegevuste hulka.
Tol hetkel ei uskunud keegi, et paari kuu pärast toimuvad Euroopas asuvates tuumajaamades lahingud ning gaasitorud võidakse kinni keerata mõlemast otsast – Lääs võib kehtestada teiste Vene kaupade kõrval embargo ka gaasile, Venemaa omakorda võib Lääne survestamiseks tarned lõpetada.
Muu Euroopaga võrreldes oleme gaasisõltuvuse mõttes üpris heas seisus, siiski kulub 21% maagaasist kaugküttele. Kütteühingu tegevjuhi Siim Umbleja sõnul kasutatakse kõigis katlamajades kahte tüüpi kütust. Paljudes neist on puit juba praegu peamine, kuid suurema nõudlusega külmemate päevade jaoks on selle kõrval ka gaasil või põlevkiviõlil töötav katlamaja.
