Korraldaja Tauno Laasik ütleb kerge huumoriga, et rääbis on küll erakordselt maitsev kala ja sobib hästi piirkonna maskotiks, ent sama hästi võiks tore kogupereüritus kanda ka ahvena- või kiisafestivali nime.

„Rääbis on nagu starter. Aga platsil on ka kõik muu, mis on puhas, kohalik ja peipsiäärne,” ütleb ta ning selgitab, et piirkondlikud toitumisharjumused on väga hooajalised ja seotud sellega, mis parajasti valmib või kättesaadav on. Lisaks kalale on laual seened, marjad, ulukite liha ja kohalike põllumajandustootjate saadused.

Tauno Laasik kinnitab, et Peipsi piirkond on otsekui Eesti kvaliteetse mahetoidu sahver ja seepärast on ääretult oluline ka kõik see, mis seostub looduskaitsega, seda nii kalade kui ka teiste liikide seisukohalt.

Loodusharidust suurtele ja väikestele

Rääbisefestivali üks tõmbenumber on aasta-aastalt olnud põnevad õpitoad, mida tehakse nii suurtele kui ka väikestele. Nendes saab nii valmistada kui ka maitsta rääbisest ja teistest kaladest tehtavaid toite, samuti jagatakse infot kaladest ja kalapüügist. Kui muidu on rääbis küllalt kõrge hinnaga, siis festivali õpitubades osalemine on olnud lisatasuta.

Nii ka eesootaval suvel – Rääbisefestival toimub taas 17. juulil. Au sees ja päeva kangelane on taas rääbis, tuge pakuvad teised Peipsi kalad ning kohalikud maitsed.

Külalisi ootavad toidupakkujad, kalamüüjad, toidutootjad, väiketalud ja kvaliteetne kohalik toit. Päeva jooksul toimuvad erinevad õpitoad rääbisest ja muusikaline programm, mis on festivalipääsme (3 eurot) sees. Kultuurikava peaesinejaks on eesootaval Rääbisefestivalil ansambel Kukerpillid.

Unustatud pole ka noorte festivalikülastajate hariduslikku programmi. Lastele on kogu päeva jooksul tasuta Eesti vete uimeliste määramise ja kalade eluolust põnevaid seiku jutustav õpituba. Tasuta õpitubasid ja tervet üritust toetavad Kalanduse Teabekeskus ja EMKF rakenduskava 2014–2020, MTÜ Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu.

Rääbisefestival

Jägala inimesed võitlevad lõhede kudemisvõimaluse eest

Kodanikualgatus „Taastame Jägala jõe voolu ja avame Linnamäe paisu kaladele” on teinud ära mastaapse töö selle nimel, et lõhed taas jõkke kudema pääseksid.

Mehis Mägit, üks kodanikualgatuse veendunud toetajaid, kinnitab, et praegu on kalade rändetee avamine peamiselt kurnavate juriidiliste vaidluste taha takerdunud.

Nimelt müüs Eesti Energia Jägala paisul olnud hüdroelektrijaama väga odavalt ja selle arengukavas oli juba kindlaks määratud, et pais avatakse – hooneid ega rajatisi selleks lammutama ei pea. Paisu ostnud advokaadibüroo aga ei taha kalavete taastamisest midagi kuulda ning võitlus lõhede ja teistegi kalade rändeteede avamise nimel käib edasi.

Lisaks väikeettevõttele on kalakaitsjatel tulnud seista vastamisi ka muinsuskaitseametiga, kuigi ajalooline hoone ja kalade vaba liikumine teineteist tegelikult ei segaks.

Miks on vaba vesi kaladele oluline?

Kalade vaba ränne tagab pääsu kudealade, toitumise, talvitumise, populatsioonide taastumise ja püsimise juurde. Paisude tõttu on kalad, nende elupaigad ja toitumisalad üksteisest eraldatud. See mõjutab kasvukiirust, toitumis- ja rändevõimalusi. Enamikul meie tähtsatest lõhejõgedest püsivad erinevatel eesmärkidel ehitatud paisud, mis on lisaks lõhele takistuseks teistelegi siirdekaladele, näiteks meriforellidele.

Paisude tõttu on lõhele ja siirdesiiale kättesaamatu kuni 90 protsenti, meriforellile ja vimmale kuni 75 protsenti ja jõesilmule ca 50 protsenti potentsiaalsetest sigimisaladest. Paisud on üheks peamiseks liikide arvukust pärssivaks teguriks.

Jaga
Kommentaarid