Koduhoovis satun nägema naabrit. Mina teretan, koer liputab rõõmsalt saba, aga naaber pöörab pea ära. Teretamine on asi, mida ta mitte kunagi ei harrasta.

Selline käitumine on veider, kui sa oled üles kasvanud väikelinnas, kus kõrvalmaja naaber helistab muretsevalt juba siis, kus ta pole sind kaks päeva väljas näinud. Äkki jäid haigeks ja vajad midagi poest.

Viis aastat pealinnas elamist on näidanud, et inimesed vist suhtuvadki siin kõikidesse reeglitesse lõdvemalt. Anonüümsena on lihtsam ka ebaviisakas olla.

Paljudele inimestele kuluks üks korralik koertekool ära.