Sõjapõgenike abistamise tõsiasi: “Meil on tuhandeid traumajärgse stressiga inimesi”

Ukraina põgenikekriisis on tööd saanud hingehoidjad, kelle võrgustikku hakkas riik üles ehitama koroonapandeemia ajal.

Sõjapõgenike majutuskeskustes peatub mitmesuguste traumadega ukrainlasi. Näiteks sassis unerežiimiga lapsed, kes ärkavad vaistlikult öösiti samadel kellaaegadel, mil kodus toimusid pommitamised. Või inimesed, kellel tekitab mööduv lennuk või ilutulestik hirmuvärinaid.

Enamasti on esimesed sõjapõgenikele vaimse abi osutajad hingehoidjad, kes on toeks praktiliste küsimustega, avatud vestluseks ja vajadusel suunavad edasi spetsialisti, näiteks psühholoogi juurde. Eestis tegutseb hingehoidjana üle 70 inimese ning viimati oli neil nõnda palju tööd akuutse koroonapandeemia ajal, mil toetati hooldekodu elanikke ja haiglasolijaid.

Suurimas põgenike majutuskohas, Nõmmel asuvas hotellis Džingel aitab ukrainlastel kohaneda ka hingehoidja Piia Ruber. “Tuled siia, sul on kogu eelnevast elust kaasas vaid kilekott, sugulased kadunud ja tuttavaid pole. Sa tahad, et võiksid natukenegi kedagi usaldada. Seda proovimegi teha.”