Hindrek Riikoja: Eesti on üle oma varju hüpanud

| JUHTKIRI |
Ei juhtu just sageli, et Eesti parlamendi ees esineb sõjas oleva riigi juht. Samamoodi ei juhtu sageli, et Eesti president külastab sõjas oleva riigi pealinna ja kohtub seal selle riigi juhiga. Kolmapäev läheb selles osas Eesti ajalukku.

Vaata siit, millest Maalehe värskes numbris veel juttu! 

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi on pärast 24. veebruaril alanud sõda esinenud pöördumistega pea kõigi maailma suuremate parlamentide ees. Kuluaarides on talle mõnel pool pahaks pandud hurjutavat tooni, millega ta on eri riikide juhte kutsunud üles suurendama sõjalist abi Ukrainale ja karmistama sanktsioone Venemaale.

Eestis me midagi sellist ei kuulnud. Kui me vaatame Ukrainale eraldatud sõjalist abi, siis Eesti püsib selle tabeli kindlas tipus. Suurimad annetajad on loomulikult Ameerika Ühendriigid ja Suurbritannia, kuid kohe nende järel on kord Eesti käes. Ja seda reaalse abi suuruse poolest, mitte arvutatuna näiteks elanikkonna suurusesse.

Eesti panus on olnud mitu korda suurem kui näiteks Euroopa suurima riigi Saksamaa oma. Sest Saksamaa käitumine Venemaa suhtes on olnud tihti piinlik enam kui kümme aastat ja on veelgi piinlikum käimasoleva sõja käigus. Oma käitumisega on Saksamaa andnud sõnumi, et neile on gaas olulisem kui ukrainlaste elud ja vabadus. Õnneks on suhtumine muutumas ka seal.