Kellest saab aasta põllumees 2010?
VALENTIN KÜTT juhib Raplamaal Rey lihatööstust
ASi Rey nõukogu esimees Valentin Kütt juhib Raplamaal Kehtnas kodumaist lihatööstust ning kasvatab aastas 32 000 põrsast.
Rey ASil jagub liha küll, et seda vorstide sisse panna.
Kütt kinnitab, et Rey lihatoodetes on liha osakaal kõrge ning ta kutsub ka teisi tööstusi vorstidesse-viineritesse rohkem liha lisama. OÜ Rey Seakasvatuses on kolme tõu ristandid: eesti maatõug, eesti suur valge tõug ja pieträäni tõug, müüakse ka tõusigu.
Tööstuses valmib üle 60 vorsti- ja lihatoote, 7890 t vorsti ja liha aastas. Osa tooteid on Tunnustatud Eesti Maitse märgiga.
Lihatoodete müügiga püütakse seakasvatust vee peal hoida. Praegu on AS Rey Raplamaal ainuke ettevõte, kes veel seakasvatusega tegeleb.
Esitaja: Rapla Põllumeeste Liit.
MADIS AJAOTS on tõusnud rekordsaakide meistriks
Tartumaa teraviljakasvataja Madis Ajaots on kõrgete saakide meister, koristades põldudelt igal aastal 7000–8000 tonni vilja. Rekordsaaki on ta saanud 8 t/ha ja keskmine saagikus on 5 t/ha. Filigraanne täpsus, põhjalik väetiste, külvikordade ja masinate võimsuse arvestamine – selline on Ajaotsa stiil. Teravilja on ta kasvatanud üle 20 aasta, praegu majandab Pilsu talus ja OÜs Rannu Seeme, kus on ka moodne sertifitseeritud seemnekeskus. Teravili ja raps kasvab 2300 ha-l, põldudel käivad teaduskatsed ja põllupäevadel õpetatakse tipptasemel teraviljakasvatust.
Esitaja: Tartumaa Põllumeeste Liit.
MEELIS MARMOR tahab luua Eestisse killukese Šotimaad
Meelis Marmor Jõgevamaalt Põltsamaa vallast kasvatab aastas 12 000 siga ja peab aberdiin-anguste karja.
Omakasvatatud sea- ja veiseliha müüb ta Kaavere Agro OÜ-le kuuluvates Põltsamaa ja Mäeküla kauplustes.
OÜs Aberdeen Top Genetics (ATG) kasvatab Marmor koos isaga üle 170 lihaveise.
Lihaveisekasvatusega alustades osteti Šotimaalt Anguse maakonnast 37 mullikat ja kolm pulli. Mõne aastaga on ATG tõusnud tipptõufarmiks. Ainsa Eesti ettevõttena on ATG võetud Šoti aberdiin-anguse tõuühingu liikmeks.
Esitaja: Maaleht.
ANTS EINOLA soovitab uusi kartulisorte
Ants Einola Tartumaalt Ülenurme vallast on tuntud toidu- ja seemnekartuli kasvataja. Tänavu kasvas tal kartul 44 ha-l, sellest pool on seemnekartul. Aastas toodab Einola kartuleid 1500 t, mida müüakse otse talust ja läbi Reola kartuliühistu.
Lisaks katsetasid teadlased tema põldudel tänavu 16 Hollandi kartulisorti. Katsetulemuste põhjal soovitab Einola mahe- ja tavatootjatele uusi kartulisorte. Tänavu soovitas ta mahetootjatele ‘Ariellet’ ja ‘Tolucat’, tavatootjatele ‘Red Baronit’ ja ‘Fontanet’.
TANEL BULITKO on tõuaretuse elushoidja ja edendaja
Tanel Bulitko on Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistus (ETKÜ) suutnud aastatega käima lükata noorpullide kasvatuse, embrüosiirdamise ja eduka tõumullikamüügi. ETKÜ aretusmaterjali tootmise süsteem – nii spermalabor kui pullide pidamine – sai
Euroopa tunnustuse juba 2001. aastal.
Tanel Bulitko esindab tõuaretajaid paljudes rahvusvahelistes ühendustes, ta on üks rahvusvahelise tõumullika müügi süsteemi käimalükkajaid.
Tänu Tanel Bulitkole on Eestis suudetud säilitada tugeval tasemel tõuaretus ja kodumaine spermatootmine ning meie tõumullikad on välismaal nõutud.
Esitajad: Eesti Tõuloomakasvatuse Liit, Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut.
HANNES ISAND majandab uues lüpsifarmis
Eesti üks uuemaid lüpsifarme 500pealisele karjale kerkis OÜ Surju PMi juhataja Hannes Isanda eestvõttel kaks aastat tagasi keset masuaega Pärnumaale. Laudas on 2x16 paralleellüpsiplats ja iga päev lüpsavad lehmad 10–11 tonni piima, mida müüakse Tere piimatööstusele. Maad haritakse 1360 ha. OÜ Surju PM on 42 töötajaga valla suurim tööandja. Hannes Isanda oskuslikul juhtimisel on OÜ Surju PM tõusnud Pärnumaa üheks edukamaks põllumajandusettevõtteks.
Masuaegne kärpimiskava tehti põhimõttel, et ettevõtet mitte kärbetega hävitada, vaid ka kitsamates tingimustes ellu jääda.
Esitaja: Pärnu Põllumajandustootjate Liit.
ARTO AUER tuli 12 aastat tagasi Soomest Eestisse maad harima
Soomlane Arto Auer tuli 12 aastat tagasi Eestisse maad harima, sest väiketalumajandus Soomes ei pakkunud enam huvi. Nüüd juhib ta Tartumaal Rannu vallas OÜd Kure Mõis, kus 500pealine piimakari lüpsab 8250 kg lehma kohta aastas, maad harib ta 1250 ha. Põldudel kasvab teravili, raps ja mais 100 ha-l.
Vana laut rekonstrueeriti, nüüd ehitatakse uut. “Soomes annavad toetused üle 50 protsendi põllumehe käibest Eestis ainult 15 protsenti,” rõhutab Auer.
Esitaja: Tartumaa Põllumeeste Liit.
KAIDO KIRST lööb teraviljasaagiga mandrimehi
Kaido Kirst Saaremaalt Valjala vallast tõestab rekordsaakidega, et Saaremaa kivistel põldudel võib mandrimeestest kõvem olla. Maad harib ta Nuudi talus 274 ha, tema põldudel on kaasaegne tehnika ja kogu töö teeb Kirst peamiselt üksi. Tänavu oli tal parim suvirapsisaak 3,2 t/ha ja talinisu 6,8 t/ha. Keskmine saak on 4 t/ha.
Esitajad: Saarte Hääl ja raadio Kadi.
EDDA VAHTRAMÄE tüürib Valgamaa piimanduse lipulaeva
AS Laatre Piima juhataja Edda Vahtramäe Valgamaalt on paari aastaga tõstnud 860pealise piimakarja aastalüpsi mitme tonni võrra ja osanud ka masuajal firmat vee peal hoida. Eesti esimene karussell-lüpsiplats kerkis just Laatresse.
Vahtramäe on järjekindlalt aretanud punast karja, tõstes lehmade aastalüpsi 8006 kg-ni. Kokku on Laatre Piimas 2200 veist. Maad haritakse 1780 ha, kasvatatakse teravilja ja rapsi, keskmine saagikus on üle 4 t/ha, talinisu rekordsaak 8,4 t/ha. Vahtramäe on tõstnud Laatre Piima Valgamaa üheks edukamaks põllumajandusettevõtteks.
Esitaja: Valgamaa Põllumeeste Liit.
VELLO KONSAP peab ökotalu
Vello Konsap on rajanud Põlvamaale talu, kus kasvatab maheteravilja, millest jahvatab helbeid ja jahusid. Maad harib ta 31 ha, põldudel kasvab mahedana rukis, talinisu, speltanisu, kaer ja tatar. Lisaks peab ta mahesigu.
Zerna talust müüakse 16 tonni helbeid ja jahusid aastas, kokku kümmekond teraviljatoodet nii laatadel kui ökopoodides.
Esitaja: Põlvamaa Põllumeeste Liit.
REIN RIGA võitleb põllumaa eest
Saue valla volikogu esimees Rein Riga harib pealinna lähistel üle 900 ha põldu ja peab 800 looma ning seisab vastu kinnisvaraarendajate survele ehitada põllumaad maju täis.
Oma ja rendimaid harib Riga OÜs Rever neljas vallas: Saue, Keila, Padise ja Kernu. Kogu tootmine on keskkonnasõbralik.
Riga 200 lehma lüpsavad Tuula farmis üle 6000 kg aastas, lihaveiseid on 400. OÜ Rever toodab 1300 t piima ja 120 t veiseliha aastas.
Osaühingul on oma tapamaja, kust lihakehad saadetakse müüki Tallinna turgudele. Osa liha müüakse Rakvere lihakombinaati.
Esitaja: Harju Taluliit.
ARVO VEIDENBERG seisab talude püsimise eest
Arvo Veidenberg Viljandimaalt on üles ehitanud Pajumäe talu ja talupidajate juhina seisnud talude püsimise eest. Esimesena rajas ta vabapidamisega külmlauda, esimeste seas ehitas talumeierei. Talus on tunnustatud mahetootmine ja -töötlemine, 80 lüpsilehma, maad haritakse üle 500 ha.
Talumeiereis valmib üle 100 t jogurtit, 50 sorti kohupiima ja kohupiimakreemi aastas, enamik mahetooted.
Esitaja: MTÜ Eesti Noortalunikud.
TOOMAS UUSMAA on oskuslik majandaja Paide vallas
Sargvere Põllumajandusühistu juhataja Toomas Uusmaa on Paide vallas oskuslikult majandades hoidnud firmat kasumis ka masuajal – uuendab lautu, piima müüb sinna, kus rohkem makstakse. Praegu müüb ta piima läbi tulundusühistu Laeva Piim.
Uusmaal on 400 lehma ja 700 noorlooma, enamik renoveeritud lautades. Maad harib Uusmaa 2054 ha, kasvatatakse teravilja ja rapsi, osa on rohumaad. 40 töötajaga firma kõrval on Uusmaa ka Paide vallavolikogu maakomisjoni esimees ja kõva jahimehena juhib Koigi jahtkonda.
Esitaja: Järvamaa Tootjate Ühendus.
TÕNU KAPTEIN kasvatab lihaveiseid
Tõnu Kaptein on mahetootja ja kasvatab perega Ranna talus ning OÜs Adoranna lihaveiseid. Kapteinil on 270 lihaveist: aberdiin-angused ja simmentalid, veiseliha toodetakse 25 t aastas. Parim tõupull Kapteini karja osteti Rootsi kuninga veisefarmist.
Põllu- ja karjamaid on 500 ha. Lihaveiste karjatamisega Kassari maastikukaitsealal hooldatakse umbes 300 ha rannaniitusid.
Esitajad: RK maaelukomisjon, Maaleht.
RIHO PRUULI rajas tallu puukooli
Pruuli Puukooli peremees Riho Pruuli lootis aastaid tagasi rajada Põltsamaa metsade keskele veinitalu, nüüd on tal hoopis tarbetaimedega puukool Jõgeva maakonnas. Pruuli talu maadele rajatud puukool on üks suuremaid Eestis, kuulub kuue suurema viljapuudega tegeleva firma hulka.
Aastas toodetakse ja turustatakse ligi 79 000 viljapuud, marjapõõsast, haljastustaime. Puude ja taimede all on mitu hektarit maad ja tohutu töö. Lisaks kasvatatakse jõulupuid. Kilekasvuhooneid on 1250 m2, istikuhoidla 500 m2.
Esitaja: Eesti Aiandusliit.
HANS KRUUSAMÄGI hakkas kalu kasvatama
Rukkiseltsi poolt kuningaks kuulutatud suurim rukkikasvataja Hans Kruusamägi Lääne-Virumaalt on põlluharimise kõrvalt üha laiendanud oma kalakasvandusi. Maad harib ta OÜ Simuna Ivaxis 3100 ha, kasvatades teravilja ja rapsi, mida müüb aastas umbes 5000 t.
Kruusamägi missiooniks on kodumaise leivavilja propageerimine, tema rukkist toodetakse ka Kuninglikku Rukkiviina. Lisaks on tal viis kalakasvandust, kust müüakse aastas 300 t forelli, tuura ja paaliat. Praegu laiendatakse Äntu kalakasvandust, kust peaks tulema 450 t forelli.
Esitaja: Eesti Rukki Selts.
LIIA SOOÄÄR hoiab maakarja
Kangel Saaremaa naisel Liia Sooäärel on Kaarma vallas Uustla talus 21 eesti maatõugu lehma. See on Eesti maakarja eliittõufarm aastast 2002.
Perenaine teab, et seda Eesti põlist tõugu on vaja säilitada ja paremaks aretada. Tema kodukülas Saksa poes müüakse Uustla talu karja maalehmapiimast tehtud koorejäätist ja võid.
Esitaja: Eesti Maakarja Kasvatajate Selts.
AVO KRUUSLA Põlvamaalt on parim piimakarjakasvataja
Kaska-Luiga talu peremees Avo Kruusla Kanepi vallast on tõusnud Põlvamaa juhtivaks maaettevõtjaks.
Kruusla pälvis tänavu Maaelu Edendamise Sihtasutuselt parima piimakarjakasvataja tiitli.
Kaska-Luiga talus on moodne karussell-lüpsiplatsiga farmikompleks, kus ligi 500pealine piimakari lüpsab aastas 10 531 kg piima lehma kohta.
Harukordne on see, et Kruusla on võrdväärselt rekordlüpsile viinud nii holsteini kui punase karja, punase karja aastalüps on 9616 kg lehma kohta. Maad harib Kruusla üle 1200 ha, kasvatatakse teravilja ja rapsi, osa on rohumaad.
Esitaja: Maaelu Edendamise Sihtasutus.
Konkurss
- Maaleht koos Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga on konkurssi “Aasta põllumees” korraldanud juba kümme aastat, tunnustamaks neid maal tegutsevaid inimesi, tänu kellele on jätkuvalt meie laual kodumaine toit.
- Tänavusel konkursil osaleb 18 ettevõtlikku põllumeest ja talupidajat. Kõik nad on suutnud majandusraskuste kiuste edukalt majandada ja kodumaist põllumajandust arendada.
- Paraku ei räägi põllupidajad sel aastal enam nii palju investeerimisest ja ettevõtluse laiendamisest, kui et võlgadest, nulli jäämisest või pinnal püsimisest. Aga ka tänavu on saadud korralikke saake viljapõllult ja kõrgeid piimatoodanguid lehmadelt ning edukad põllumehed pole töökohti vähendanud.
Auhind
- Võitja kuulutatakse välja 21. oktoobril “Aasta põllumehe” konverentsil, mis toimub Tallinnas Riigikogu konverentsisaalis.
- Traditsiooniliselt saab aasta põllumehe tiitli võitja auhinnaks ajaloolise “Külvaja” kuju vähendatud koopia Maalehelt ja Põllumajandus-Kaubanduskojalt.
- Skulptor Ferdi Sannamehe 1927. aastal valminud pronksist skulptuuri võitis 1928. aastal tollane Piistaoja talu peremees Theodor Pool kui Eesti parima talu omanik. Skulptuuri tänapäevase koopia on modelleerinud kujur Tiiu Kirsipuu.
- Konkursi suurtoetaja on Swedbank.
Hääleta
- Tänavusele “Aasta põllumehe” konkursile esitatud kandidaatide seast saavad lugejad valida oma lemmikpõllumehe Maaleht.ee portaalis vasakul veerus asuvas küsitluses.
- Hääletus aadressil kestab 20. oktoobri hommikuni.
- Internetis hääletanute lemmik tehakse teatavaks 21. oktoobril “Aasta
põllumehe” konverentsil.
