Kuna Venemaa impordikeeld Euroopa Liidu toiduainetele on viinud toidutootjad raskesse seisu, on nüüd peamine rõhk pandud uute turgude otsimisele Aasias ja Aafrikas, rääkis põllumajandusminister Ivari Padar “Aasta põllumehe” konverentsil. Minister tõdes, et kaugematel ja eksootilisematel turgudel on huvi Eesti toidu vastu olemas, ent mõne kuuga suurt midagi ära ei tee. 

“Hiinaga on meil viimastel aegadel poliitiline läbikäimine märkimisväärselt paranenud, neil on huvi näiteks lõpuni valmistatud produktide vastu, milleks on lastetoidud, aga asjad ei liigu nii kiiresti, nagu me kangesti tahaksime,” rääkis minister. Ta lisas, et kala on juba jõudnud Hiinasse, piimatooted hakkavad sinna jõudma ja huviorbiidis on ka Jaapani turud. 

Padar tõi esile, et piimatoodetest eksporditakse vadakupulbrit Araabia Ühendemiraatidesse, Marokosse ja Nigeeriasse. Samuti on vadakupulbrit veetud Lõuna-Koreasse. Iraaki on jõudnud nisu, Fääri saartele külmutatud makrell, Arubasse püülijahu harilikust nisust ja speltanisust, Laosesse külmutatud kanakoivad. Trinidad ja Tobago on saanud Eestist toiduõli ja Seišellid linnaseõlut, siidrit, mõdu jm kääritatud jooke. 

Padar tutvustas meetmeid, mis aitaksid Eesti toidu positsiooni rahvusvahelistel turgudel parandada. Üks olulisemaid on investeeringumeede põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks, millega toetatakse põllumajandustoodetele lisandväärtuse andmist. Lisaks toetatakse toidutootjaid teadus- ja arendustegevuse projektidest.
Valminud on ka arengukava “Eesti toit 2015−2020”, et aidata kaasa Eesti toidu propageerimisele ja toidusektori koostöö parandamisele.