Luuderohu õied on küll tagasihoidlikud, kuid meeldivad väga mesilastele.

See taim on meie looduses otsekui võõrkeha. Taolised igihaljad lehed ning roomav-roniv kasvukuju ei tahaks nagu kuidagi meie loodusesse sobituda. Tegelikult ta ongi  Eestisse “maha unustatud”. Taimeteadlased peavad teda reliktiks ehk jäänuktaimeks ajast, mil meie kliima oli tublisti soojem. See seletab ka ta looduslikke kasvukohti Eesti kõige leebema kliimaga aladel – meie läänesaartel. 

Avalehele
0 Kommentaari
Loe veel: