VÄINO PALLUM

Tõenäoliselt on siin tegu kahe haigusega – valgemädaniku ja närbumistõvega.

Valgemädanikku tekitab seen Whetzelina ehk Sclerotinia sclerotium. Närbuvate taimede varte alumine osa on pehme ja vesine. Veidi hiljem moodustub seal patogeeni valge kohev vatitaoline seeneniidistik. Varred lamanduvad.

Varte sees leidub ebakorrapärase kujuga 0,2–3 mm suurusi mustjaid kõvu sklerootsiume ehk seenemügaraid. Valgemädaniku nakkus saab alguse seenemügaratega saastunud mullast.

Taimed muutuvad patogeenile vastuvõtlikuks raskel ja happelisel mullal. Soodustav tegur on ka jahedad niisked ilmad ja temperatuuri järsud kiired muutused.

Haigusalgmeid võivad aiamulda jätta ka paljud daalia eelkultuurid, sest patogeen asustab enam kui 200 taimeliiki. Sagedamini esineb valgemädanikku kurgil, kõrvitsal, porgandil, petersellil, selleril, salatil, aedoal, sibulal ja sibullilledel.

Kasvuperioodil nakatunud juurmugulail areneb haigus hoiuruumis edasi ja võivad hävida täiesti.

Närbumistõbe kutsuvad daalial esile kaks seeneliiki. Püsivalt sooja ja kuiva ilma korral, mil mullatemperatuur liiga kõrgele tõuseb, nakatab taimi mullaseen Fusarium ssp. Juurekael tumeneb, lehed närbuvad ja lõpuks taim hävib.

Fusarioosse närbumistõve tunnus on nakatunud koepinnal moodustuv valkjasroosa eoskirme.

Hoiustamisel areneb nakatunud juuremugulail kuivmädanik – need pruunistuvad ja kõdunevad.

Teine närbumistõve tekitaja on Verticillium dahliae. Selle nakkuse tõttu muutuvad taimed vastuvõtlikuks kestvalt jahedate ilmade korral. Nakatumine toimub samuti mulla kaudu. Vertitsilloossele närbumisele on iseloomulik see, et enamasti haigestub algul üks taimevars, seejärel järk-järgult taim tervikuna. Haigus levib kasvavas tempos siis, kui pikale jahedale perioodile järgneb järsk ilmade soojenemine.

Daaliate tervise huvides võtke juurmugulad üles õigel ajal, et öökülm ei vigastaks juurekaela. Kaevake juurmugulaid ettevaatlikult, seejärel raputage või peske nad mullast puhtaks. Varred lõigake maha vahetult juurekaelal asuvate pungade pealt.

Enne hoiustamist desinfitseerige juurmugulaid Switch 62,5 WGga, leotades neid 20 minutit. Kui teil mõjusat fungitsiidi pole, kasutage nende leotamiseks kaaliumpermanganaadi helelillat lahust 1–2 tunni vältel.

Desinfitseeritud mugulaid kuivatage õhurikkas ruumis umbes nädal aega.

Säilitamiseks ideaalne koht on selline, kus temperatuur 2–5° ja õhuniiskus ca 80%.

Juurmugulaid võite hoida kuiva liiva, turba või okaspuu-saepuru sees või pooleldi avatud kilekotis freesturbas. Ka võite nad katta mesilasvaha ja parafiini seguga.

Mahapaneku eel kõrvaldage nakkuskahtlased juurmugulad.

Valige haigusvaba mullaga sobiv kasvukoht. Happelisele mullale andke lubiväetist, raske lõimisega mullale segage hulka liiva ja kompostturvast. Väetage korralikult fosfor- ja kaaliväetistega.

Esimeste haigustunnuste ilmnemisel kastke taimi Switch 62,5 WGga (20 g/10 l). Valgemädaniku tunnuste korral määrige varsi Switchi ja kriidi pudruga (1:1).

Koristage sügisel kõik taimejäätmed ja põletage. Valgemädanikku tekitava seene sklerootsiumid ei idane, kui kaevate maa 15 cm sügavuselt ümber.