55 + vabatahtlikud Eestis ja Küprosel
Pärnu Nooruse Maja kutsel ja organiseerimisel viibisid 6-st kuni 26. augustini Pärnus ja tutvusid Eesti rahvusliku kultuuripärandiga kolm abielupaari Küproselt. Tegemist on projektiga, mille ingliskeelne nimetus on Exchanging National Cultural Heritage ja mis tähendab maakeeles rahvusliku kultuuripärandi vahetust. Projekt sai teoks tänu Grundtvigi eakate vabatahtlikule teenistusele, mida rahastatakse Euroopa Liidu Grundtvigi programmi raames.
Nooruse Maja juhataja Uudo Laane selgitas, et projekti idee seisneb vajaduses mobiliseerida eakamaid inimesi jätkuvale aktiivsusele mitte ainult oma kodumaal, vaid anda võimalus välismaaga tutvumiseks. Nähes, kuidas elatakse mujal riikides, omandades keelepraktikat ja vahetades omavahel kultuuride eripärasuse näiteid, parandatakse inimeste vahelisi suhteid. Taoline ettevõtmine sai eeskuju noorte vabatahtlikke projektist, mis nüüd juba aastaid kui mitte aastakümneid üle Euroopa toimib. Noorte puhul on see erinevus, et nad saavad välismaal viibides oma esmase töö kogemuse. Kuid eakad on pensionil või pensionile jäämas, nemad saaksid oma rikkalikku kogemuste pagasit ja teadmisi rakendades palju kasulikku edasi anda.
Sellist ideoloogiat kandva projekti esimene voor toimus 2009. aastal. „Meie osalesime sealse Küprose organisatsiooniga, mida nimetatakse inglise keeles 55+ without frontiers, ehk siis 55¬+vabatahtlikud, mis on vast kõige parem tõlge,“ rääkis Laane projektis osalemisest kohe esimesel võimalusel, millele saadi positiivne vastus. Kuna Küprose poolne 55+vabatahtlikud juht Theodora Knais on juba varajasemate projektidega kokkupuutuvalt Laane isiklik tuttav, siis laabus koostöö ilmselgelt veelgi ladusamalt.
Eesti poolseks projektijuhiks on portselanimaalidega tegelev MTÜ Lüster, mida juhatab Mai Kolosova. Lüstri poolne peamine projekti vedaja on aga Aino Lankots. Tema on Laane sõnul teinud ära meeletu töö. „Kahtlematult valdab Aino ka väga hästi inglise keelt, ilma milleta poleks selline töö kuidagi mõeldav. Tema kokkupandud oli kogu programm ja enamuse ajast viibis nendega koos. Kuigi seda tegid ka teised, langes just Lankotsa peale kõige suurem koormus,“ tunnustas Laane tegeliku projektijuhi tööd.
3 nädalane töö on kõige lühem, aga on võimalik ka 8 nädalat teha. Siin on oluline erinevus noortega, kes tulevad alates 2-st kuust kuni 2 aastani. Arusaadavalt tuleb arvestada vanemate inimeste ealiste iseärasuste ja teatud reeglistikuga, mida peab järgima alates mitmetest pisiasjadest. Näiteks tegevuse kohad planeeritakse ühele tasapinnale jne.
Küproslate siinseks tööks oli tutvumine Eesti rahvusliku kultuuriga ja teha saadud teadmiste baasil ning uusi kontakte kasutades näitus just niisugusena nagu see nende nägemuses meie rahva kultuurist peegeldub.
„Kuna kahe rahva kultuuride kestvus on ajaliselt väga erinev, siis leppisime vaikimisi kokku, et räägime sellisest rahvakultuurist, mis on kandunud tänasesse päeva, mida siiani viljeletakse ja mis on ka tänapäeval aktuaalne,“ rääkis Laane põhjustest, miks ampluaad veidi kitsendatakse. Küproslaste ajalugu ulatub vähemalt 10 tuhat aastat tagasi, eestlaste rahvuskultuurilised mälestused on seevastu vaid mõned sajad aastad vanad. Siin viibitud aja kestel käidi mööda Eestit ringi, tutvuti kõikvõimalike rahvakultuuri tegevuse kohtadega. Alustati Pärnu Gildi majast, käidi Rocca al Mares, Kihnus, Kurgja talumuuseumis. Mõned lektorid käisid kohapeal. Tallinna Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse
ettekanded rääkisid üldisematel teemadel. Külalised said mõndagi asja oma käega katsuda, proovida ja valmistada.
Nähtu põhjal valmistatud näitusega tutvusid pärnakad 24. augustil, mis oli ka ainus näituse külastamise võimalus. Kuna kõike polnud võimalik kaasa tuua ja siis jälle tagasi viia, pealegi polnud sellisel asjal väga sügavat mõtet, siis kasutati näitusel eksponeerimiseks valdavalt fotosid. Näituse alguses tutvustati ka oma riiki ja probleeme.
Väga vaimustatud oldi Kihnust, mis andis neile tõelise elamuse. Vaatamata sellele, et külastuspäeval oli kole ja vihmane ilm, oldi ikkagi väga vaimustatud Kihnu saarest ja selle elu-olust.
„Küproslased õppisid natuke ka eesti keelt, mis ei tähendanud lausa seda, et oleks kooli korras õpetatud, aga nad olid väga püüdlikud ja püüdsid end elementaarsetes asjades eesti keeles väljendada,“ rääkis Laane ja tõi näite tänasest (27. august)päevast, kui vabatahtlikud asutasid end tagasiteele minekule. Hr. Sawas Theofanous olevat laua ääres istudes enamiku juttu kõik eesti keeles saanud aetud. Sawas tegeleb natuke turismi ärindusega. Siin olles vaatas ta Eestis ringi selle pilguga, kuhu võiks tuua turismigruppi. Ilmselt tullakse juba järgmisel aastal.
„Meie prouad lähevad Küprosele vastu visiidile 9. oktoobril ja tagasi tulevad 29-dal,“ rääkis Laane eelseisvast reisist Küprosele ja sellest, et eestlastel tuleb täita täpselt sama ülesanne, ainult Küprose saarel.
Küpros on pärast 1997. aasta türklaste sissetungi jagatud riik. Sellega kuulub väiksem osa türklastele, kahjuks on väga suured väärtused jäänud just Türgi poolele. Pinged on neil seal suured ja sügavad. „Mõnes mõttes oli väga huvitav, et me leidsime Eestis mitmeid ühiseid probleeme ja kokkupuutepunkte. Siit võib üldise järelduse teha võrdluspildiga Tori kirikus asuvatest altari veskikividest, mille vahel pisikesed munakivid ja mis on kujundlikult väikesed rahvused suurte riikide ambitsioonide vahel,“ rääkis Laane teemast, mis mõlema väike rahva ühise saatuse tunnusjooni puudutavad. „Me tulime järeldusele, et peamegi väikeste rahvastena koonduma ja julgelt pead püsti hoidma. Hulgakesi on väikestel hõlpsam hakkama saada ja me suudame oma väikese hääle anda edasi ka suurtele riikidele,“ rääkis Laane kui ainsast võimalusest.
Kokkuvõtvalt rääkis Laane, et sellised projektid on ääretult harivad ka vastuvõtvale riigile. Tänu sellele, et on tarvis end näidata ja tutvustada meie tegemisi olemises ja kultuuris, õpib ka ise juurde. „Ega me isegi tea alati kõike kõigest iseenda kohta. Nüüd oli väga hea võimalus saada uusi teadmisi!“ Laane kõneles veel sellest kui hea meel tal on, et Lüstria seltsi naised said vastuvõtja rollis suhteliselt aktiivselt kogu projektis osaleda. Neil oli palju ühiseid koosviibimisi, ühiste jutuajamiste ja tegemistega. Kuna 21 päeva on siiski piisavalt pikk aeg, tekkis Laane sõnul päris südamlikke ja tugevaid suhteid ning tõenäoliselt ei lõpe need mitte sellega, et neljapäeval lennukile astuti.
Poolteist kuud saab veel ettevalmistusi teha. Selle projekti raames alustati Küprosele sõitvate inimeste koolitamisega juba aasta alguses. Viis inimest, kes peatselt teele asuvad, on läbinud keele ja arvuti kursused. „Vastupidiselt küproslastele, kelle teiseks riigikeeleks kreeka keele kõrval on inglise keel, mida kõik valdavad, on meie eakamatel tegemist keele barjääriga,“ rääkis Laane keele õppimise erilisest vajadusest. Arvuti kursusel õpetati oma blogi pidamist, et saaks Küprosel nähtu ja kuuldu kohe online’s Internetti ülesse riputada. Blogi pidamise mõte tuli nende endi poolt Mai Kolosova eestvedamisel. Tema sõidab samuti kaasa. Kolossova võtab oma sülearvuti ühes, siis saab läbi Skype ühendust pidada ja kirjutada Online’is sellest, mida päeva jooksul kogetakse. Kujutan ette, et see võib päris huvitav tulla. Peatuspaik saab olema pealinnas Nikosias. Kuna see on suhteliselt väike saareriik, siis on vastuvõttev organisatsioon lubanud, et nad saavad tervele saarele tiiru peale teha. Teine näitus toimub Küprosel kahepoolselt. Eestlased panevad oma näituse püsti koos küproslaste Eestis korraldatud näituse kordusega. Seal on samuti näitus vaid ühel päeval nähtav.
Samal teemal:
