Ent üksi jäämisel on ka pahupool ja selleks on üksildus. "Üksildus on inimese sees kujunenud maailma tajumise viis ja siis sulgutakse oma kapslisse ning jäädakse sinna varju. Kui inimene on jäänud üksildaseks, siis võib ta seda kogeda isikliku, häbistava ja süüd tekitava probleemina. Ja ei julge ega suudagi sellest ringist välja tulla. Mina ütleks, et üksildus ja sellest tulenevad hirmud on kõige suuremaks aktiivse elu piduriks. Märgake oma vanaemasid-vanaisasid, töökaaslasi ja sõpru-tuttavaid!" paneb Anne kõigile südamele.

Töötamine, on see siis täiskoormusega või osalise ajaga, aitab aktiivsele ellusuhtumisele kaasa. "Vanusega muutuvad prioriteedid ja seltsiselu nii samuti. Töö annab inimesele kindlustunde ja väärtuse," lisab Anne. "Ise soovin tööturul olla aktiivne nii kaua kui võimalik."

Mida soovitada inimestele, kel vanust 60 ja enam? Anne sõnul ei ole õnne valemit olemas. "Treeni oma aju! Ära jää koju mõtlema, et ilm on halb või pea valutab – mine välja liikuma, suhtle nooremate inimestega, lahenda ristsõnu, hoia end kursis uute seadustega ja uue tehnoloogiaga," soovitab ta. "Ja kui võimalik, siis tee ka tööd, mida naudid seni, kuni tervist ja jaksu on! Me ei ela selleks, et mõelda, vaid selleks, et tegutseda, sest käesolev hetk on kõik, mis sul eales on.”

Sotsiaalkampaania “Vanus on väärtus” tõstab esile vanemaealisi töötajaid ning aitab positiivsete lugude abil tugevdada nende eneseusku ja motivatsiooni. Samuti on üheks eesmärgiks julgustada tööandjaid ja ühiskonda märkama ning tunnustama kogemuste ja elutarkusega töötajaid. Kampaania käigus tutvustatakse ka 2021. aastast jõustuva I samba pensionireformi muudatusi, mis toetavad pikemat tööturul olemist.

Sotsiaalkampaania käigus jagavad oma kogemusi neli vanemaealist inimest: osalise ajaga töötav Svea, ventilatsiooniinsener Aivar, aktiivset elu nautiv raamatupidaja Anne ning muusik ja meelelahutaja Jaan.

Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul on vanemaealised töötajad sageli tööturul põhjendamatult kehvemasse seisu sattunud. "Tihti on selles oma osa ka eelarvamustel, mis takistavad vanemaealiste töötajate kogemuste paremat kasutamist. Uuringud näitavad, et vanemaealised võtavad tegelikult vähem haiguspäevi ning oma pika karjääri jooksul on neil sageli tulnud koolitustel käia või ümber õppida. Seega on nad igati motiveeritud ja võimekad uute teadmiste omandamisel."

Personaalne pensioniplaan
Kampaania käigus tutvustatakse ka 2021. aastast jõustuva I samba pensionireformi muudatusi, mis toetavad pikemat tööturul olemist. Nimelt saab inimene edaspidi ise otsustada, kui suure koormusega soovib töötada ning millal pensionile minna ja mis mahus pensioni saada. Muudatuste kohaselt on võimalik pensioni saamist ajutiselt peatada ning alustada sellega taas sobival hetkel. Lisaks muutub pensioni arvestamise valem, mis muudab pensionid tulevikus võrdsemaks.

"Need muudatused annavad inimesele võimaluse paindlikult tööd teha ning sobival hetkel taas pensioni võtta, sest töötamise ajal jätkub pensionivara kasvatamine. Seega, mida kauem pensionile minekut edasi lükata, seda suurem on ka igakuine pensioni väljamakse. Nii saab öelda, et töötamine on kasulik igas eas, kuna lisaks sissetulekule ja pensioni suurendamisele motiveerib vanemas eas töötajat ka võimalus tunda end kasulikuna ja säilitada sotsiaalseid suhteid. See on oluline depressiooni ja üksilduse vältimiseks, mis on uuringute põhjal vanemas eas üks sagedasemaid vaimse tervise probleeme," sõnas sotsiaalministeeriumi pensionipoliitika juht Kristiina Selgis.

Kui viimasel 20 aastal on olnud keskmiselt üle kahe töötaja ühe vanaduspensionäri kohta, siis aastaks 2060 langeb see prognoosi järgi alla 1,3. Inimeste eluiga pikeneb ja seetõttu pikeneb pensioniiga tõstmata ka pensionil oleku aeg. Vältimaks pensionil oleku aja pikenemist ja sellest tulenevalt pensionide vähenemist, seotakse alates 2027.aastast pensioniiga oodatava elueaga.

Lisainfo ja pensionikalkulaator ligikaudse pensioni suuruse arvutamiseks asub veebiaadressil .

Jaga
Kommentaarid