70 aastat tagasi küüditati kindral Laidoner ja president Päts
„30. juulil möödub seitsekümmend aastat päevast, mil Nõukogude Liidu okupatsioonivõim küüditas kõiki seadusi jalge alla tallates president Konstantin Pätsi ja tema perekonnaliikmed Kloostrimetsa kodutalust – naaberriiki, Ufaasse,“ tõdeb tänases pressiteates MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi tegevjuht Elle Lees.
Saksa-Vene sõja puhkedes Eesti riigipea vahistati. Ta suri 18. jaanuaril 1956 Tveri lähedal Burashevos. Eesti esimene president maeti oma perekonna rahulasse Metsakalmistul ümber kaks aastakümmet tagasi Eesti Muinsuskaitse Seltsi eestvõttel 21. oktoobril 1990. Kell 16 algab vaimulik talitus riigipea haual. Kloostrimetsas lausub nimetatud päeval hingepalve Eesti Apostelliku Õigeusu Kiriku preester isa Aleksander, kes on ühtlasi Kaitseliidu peakaplan. Päevakõne peab MTÜ Konstantin Pätsi muuseumi esimees Trivimi Velliste. Rahula on ehitud riigi- ja organisatsioonide lippudega.
Mälestustalitusele järgneb küünla süütamine Kloostrimetsa talu õuel, kus vestluskoosolekul tervitab külalisi presidendi pojapoeg Matti Päts. 30. juulil 1989 püstitas Botaanikaaia muinsuskaitseklubi Pätside kunagise ja tänase kodutalu õuele mälestuskivi, et hoida elus mälestust seal aset leidnust.
Mälestussündmust on korraldanud igal aastal MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum.
*
19. juulil möödus 70 aastat päevast, mil Nõukogude okupatsioonivõim küüditas oma kodust Viimsi mõisas kindral Johan Laidoneri koos abikaasa Mariaga. Kinnivõetud viidi Moskva kaudu Penzasse asumisele. Saksa-Vene sõja puhkedes nad vahistati ja paigutati aastate jooksul mitmesse vanglasse. Kindral Laidoner suri 13. märtsil Vladimiri vanglas ja maeti järgmisel päeval kõrvalasuvale kalmistule. Tema täpset hauapaika ei ole õnnestunud leida.
Küüditamise aastapäeval asetati Laidoneride perekonna rahulas Tallinna Siselinna kalmistul kindrali ja tema lähedaste mälestuseks pärjad, lilled ja küünlad. Hingepalve pidas Kaitseväe vanemkaplan kapten Gustav Kutsar. Austust avaldasid erukolonelid Arvo Sirel ja Raul Luks, Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Jaan Tamm jt. Kaitseliidu muuseumijuht Tanel Lään meenutas varasemaid otsinguid ja austusavaldusi Vladimiri kalmistul ja mujal.
Päevakohase kõne pidas Kindral Johan Laidoneri Seltsi esimees Trivimi Velliste, kes analüüsis 1939.–1940. aasta valikuid ja rõhutas, et meie hinnangud ajaloo kõnesolevale kriitilisele perioodile ei ole veel kaalutletud ega ammugi mitte ammendavad.
