Veterinaarharidusega Muld on tegutsenud põllumajanduses juba paarkümmend aastat. Praegu juhib ta väliskapitaliga suurfirmas Trigon Dairy Farming Estonia (TDFE) loomakasvatust ja põllumajandust Kaius, Väätsal ning Kärlas. Kõige silmapaistvamad tulemused ongi saavutatud Kaius, kus farmis Kaiu LT on 650 lüpsilehma. TDFE farmidest läheb iga päeva piimakombinaati 115–117 tonni värsket piima.

Lisaks kasvatatakse teravilja – praegu on ettevõttel 8000 hektarit põlde. Suurem osa viljatoodangust kulub oma ettevõtte tarbeks, müügiks kasvatatakse rapsi.

Arenguruumi on veel

Muld kinnitab, et kindlasti pole lüpsisaavutus üle 12 814 kg lehma kohta aastas absoluutne tipp – juba praegu on Kaiu LT-s üle saja lehma, kelle aastane piimatoodang ületab 15 000 kg aastas.

Võlukepikest ega kerge vaevaga toimivat retsepti edukal põllumajandusjuhil pole. „Head tulemused on saavutatud stabiilse ja järjepideva tööga. Midagi erilist, mida teised järele teha ei saaks, meil pole. Hoolitseme pidevalt selle eest, et kari oleks geneetiliselt hea lüpsivõimega, et loomadel oleks laudas hea olla, söödaratsioonid oleksid tasakaalustatud, joogivesi oleks vabalt kättesaadav ja toit kvaliteetne ning tiinestamine õigesti ajastatud,” räägib ta.

Aasta põllumees rõhutab, et põllumajanduslikud saavutused pole kunagi ühe inimese teene. „Et meil on sellised tulemused, on kindlasti paljus tänu sellele, et meil on väga head töötajad,” rõhutab ta.

Nagu mujal Eestis, pole ka TDFE farmidesse kerge leida oskajaid, pühendunud ja häid töötajaid ning aasta põllumees tunnistab, et nende tunnustamine on tema jaoks väga oluline. Liiatigi olid 2015. ja 2016. aastal ettevõtte majandustulemused sellised, et palkade tõstmine polnud mõeldav. Kui 2017. aastal plussi jõuti, oli aga üks esimesi ettevõtmisi oma töötajate panuse rõhutamine ka materiaalselt.

Eeskujuks suured Ameerika farmid

TDFE on võtnud oma eeskujuks Põhja-Ameerika suured farmid, mille mastaapide poole ka ise suundutakse – nii näiteks on Väätsa Agro farmis praegu 2300 lüpsilehma. Muld ütleb, et oma töös jälgib ta küllalt palju ka Ameerika suurfarmide statistikat ja tulemusi, samuti on tellinud sealt nõustamisteenust ning saatnud oma ettevõtete töötajaid sinna õppima.

Igapäevase farmitöö planeerimisel toetutakse TDFE farmides meeleldi numbritele – Muld rõhutab, et ökonoomika on tema jaoks üks juhtimise olulisi märksõnu. Eelarved tehakse võimalikult täpsed ning nende täitmist jälgitakse väga hoolikalt. Samuti baseerub nii parimate piimaloomade valik kui ka söödaratsioonide koostamine täpsetel arvutustel.

Avatud ollakse ka innovaatikale ja teadussaavutustele. Muld ütleb, et juhtimisel püütakse olla kursis uute tehnoloogiatega, samuti profülaktiliste ravimiste ja võtetega ning siin on juhi veterinaariaharidus kindlasti kasulik. „Püüame kõigi uuenduste puhul jälgida, kas sellesse investeeritav raha tasub end ära,” selgitab ta ning jätkab: „Piima hind on Eestis tasuvuse poolest piiripealne. Kui me tahame nendes tingimustes hakkama saada, tuleb meil viia piimatootmine sellisele tasemele, et suudame kvaliteetset toodangut anda ja areneda ka siis, kui langustendents peaks jätkuma.”

Küsimusele, kas aasta põllumehe tiitel muutis tema töös midagi, vastab Muld, et omajagu siiski – avalikku huvi on rohkem, seda nii kodumaal kui ka kaugemal.