Ajalooklubis alustati kohvist ja räägiti mööduvast lõppevast aastast
Eile, Gregoriuse kalendri 352. päeval kogunes Sindi ajalooklubi aastat lõpetavale koosistumisele, kus kaheteistkümnekesi ühises lauas istudes tehti üksteisele kirjanduslikke kingitusi ja kõneldi viimase 12 kuu sees toimunut meenutades.
Eneli Arusaar
Kohvikus ja kohvist
Sindi ajalooklubi selleaastased ettevõtmised on korduvalt väljunud muuseumi ruumidest väljapoole. Pole midagi iseäralikku, et lõppeva aasta viimane kogunemine otsustati teha hiljuti avatud Krulli kohvikus ja mitte sama õdusas muuseumi kambris. Võiks liialdusteta öelda, et Krulli kohviku omanik on toomas Sindi ajalukku uut kaubamärki, mis jaotub oskuslikult siinsete inimeste ootuste-nõudluste ja pakutava vahel. Vähemalt lähiajaloost pole sarnast näidet võtta. Aga muidugi saab ajalooklubi koostöös muuseumiga siinse kohvikukultuuri (mitte kõrtsi) viimase saja või enama aasta kohta ka täpsustavaid andmeid koguda.
Kuid midagi sai kaugest ajaloost suuga proovitultki kohe selgeks. Tavatult väljaväänatud, aga ometi hästi mugava sangaga tassis pakutud isuäratavalt lõhnav kohv viis ajaloohuviliste vestluse kõige esmalt kohvile. Punastele tassidele maalitud Julius Meinl kaubamärk osundab võimalusele juua väga kvaliteetset kohvi. Firma ajalugu sai alguse ca 150 aasta eest, kuid maitsvat kohvi juues on kasulik teada pisut rohkemgi.
Miks sai Euroopa vanima kohvi kaubamärgi kujutiseks keegi mustanahaline poiss? Legendaarse kuulsuse omandanud mauritaania nooruk oli üks paljudest, kes Ottomani impeeriumi väepealik Kara Mustafa sajatuhandelise mehega ebaõnnestunult 1683. a suvel Viini linna piiras ja türklaste puruks löömise järel vangi langes. Vangistatud mauritaanlane valmistas kaasas olnud kohviubadest jooki, mille maitsest puudus austerlastel varajasem kogemus. Nõnda läbis Atlandi ookeani rannikult Loode-Aafrikast oma teekonda alustanud kohviuba pika teekonna kuni viimaks tõi lihtne sõdalane selle oma paunas Kesk-Euroopasse.
Meenutati Olev Mathiesenit
Viimati külastas Lõuna Rootsis Boråses elanud Olev Mathiesen koos tütre Hellega oma sünnipaika Sindit 2011. aasta augustis. Siis andis külaline Sindi muuseumile üle ajaloolise väärtusega dokumente. Mathiesenid on olnud pikka aega sõprussuhtes Viivi Palmissaarega, kelle kaudu hoitakse sidet Sindiga. Mõni aeg tagasi külastas Viivit taas Helle, kes tõi kaasa Leo Koobase toimetatud ja Torontos kirjastatud koguteose „Pärnu Poeglaste Gümnaasium läbi aegade“, sest ka Olev on selles kuulsas koolis õppinud. Eile andis Viivi raamatu üle Sindi Muuseumile. Olev ise lahkus maiselt teekonnalt tänavu 13. aprillil. Tema sünnidaatum on 30. mai 1928. Olev Mathiesenit peetakse Rootsi metroloogiaametkonna rajajaks ning arendajaks. Erialalt tehnikateadlase, teadlase, metroloogi, füüsiku hilisemas uurimistöös on olnud esikohal metroloogia üldküsimused, mõõtemääramatus ning metroloogiaalase oskussõnavara ja laborite akrediteerimise põhialuste loomine. Ta on teinud uurimusi kosmilise kiirguse ja mõõtemääramatuse alalt. Lundi Ülikoolis osales kosmilise kiirguse uuringuis, määras heeliumi aatomi tuumast raskemate aatomituumade esinemissagedust energeetilises kosmilises kiirguses. See pole kaugeltki kogu loetelu, mida Sindist pärit suurmees oma elus ära tegi, aga kirjeldab siiski tema elutöid. Ühiskondlikus ja rahvuslikus tegevuses osaledes kuulus ta EELK Rootsi Praostkonna juhatusse, olles ühtlasi ka laekur.
Minevikust üle tuleviku tänapäeva
Kuna 1926. aasta 18. detsembril avati Eesti raadio-ringhääling, siis oli põhjust peatuda ka mõtisklustes tehnika järjest kiireneval sammul. Ajalooklubi huvilistel on küll hõlpsam uurida mineviku jälgi, aga julgetakse mõelda ka tulevikule – näiteks aastasse 2063. Millised võiksid olla siis uued kommunikatsioonivahendid ja kas täna igapäevaseks elu osaks saanud internet saab samuti minevikuks nagu eelmise sajandi telegrammide vahetamine. Mis on juhtumas sellist, mida praegu ei suuda meie ulmeilm tabada?
Võibolla on siiski tänapäevaseid teadmisi abiks võttes tulevikule silma vaadates tark tegu mäletada ka möödunut. Üks selliseid abilisi on kindlasti kingituseks saadud raamat August Rei „Mälestusi tormiselt teelt“, mis väärib süvenenult lugemist. Tänan kinkijat!
*
Allpool kaks pildigaleriid ajalooklubi ettevõtmistest, mis toimusid käesoleval aastal väljapool muuseumiruume ja olid meeldejäävaimad, kuid ei leidnud siinsel lehel meedia tähelepanu.
28. novembril möödus 95 aastat Eesti Vabadussõja algusest. Ajalooklubi tähistas seda sündmust suurema sündmusega, mille kordaminekule aitasid suuresti kaasa Sindi Muuseum ja Sindi Gümnaasium.
Fotod aprillis toimunud jalutuskäigust Tori kalmistule, loodusesse, ratsamonumendi juurde ja põhjalikum tutvus Eesti Sõjameeste Mälestuskirikuga. Tutvumisreidi juhtis Jüri Kask.
Samal teemal:
