„Senine Tammiste peatus oli aastaringselt väga vähekasutatav ja eks oli ka objektiivseid asjaolusid, mis selle enamat kasutamist ei võimaldanud,“ selgitas peatuste ümberkorralduse vajadust Edelaraudtee infrastruktuuri AS juhataja Rain Kaarjas. Pulli raudteejaam paikneb Urge II tee ääres, jäädes võrdlemisi lähedale Pärnu-Rakvere maanteele ja umbes paari kilomeetri kaugusele Sindi linnast. Lähedal asuvad ka Sauga valla uuselamute piirkonnad, mis muudab uue jaama asukoha valiku kindlasti palju perspektiivikamaks ja suurendab loodetavasti oluliselt sõitjate arvu just nende kahe enam asustatud piirkonna elanike arvelt kuna pole vajadust enam Tallinna sõiduks tingimata Pärnusse minna.

Edelaraudtee tellimusel valmib ehitajate sõnul detsembri lõpuks 125 meetri pikkune perroon koos trepi, panduse ja ootepaviljoniga. Jaam saab eeskujuliku valgustuse. Platvormi ehitamisel arvestatakse Euroopa raudteedel kehtiva standardiga, mis on senise 1,1 meetri kõrguse platvormi asemel täpselt poole madalam ja võimaldab mugavamal ning ohutumal viisil tulevikus rongile või sellelt maha astuda. Teatavasti peaksid uued Šveitsi Stadler Flirt diiselrongid Eestisse jõudma hiljemalt 2013. aasta lõpuks.

Jaama ehituse peatöövõtja on Türil asuv GoTrack OÜ, juhataja Aivar Treve. Platvormi ja ootekoja ehitust teostab alltöövõtjana OÜ Vesikaar. Juhataja Eggert Kalmo sõnul lõpetavad nad oma töö detsembri keskpaigas.

„TJA kasutusloa menetlus kestab paar nädalat, kuid eeldatavasti saame Pulli platvormi ametlikult kasutusele võtta alates 01.01.2011,“ loodab Rain Kaarjas.

Millised jaamad järgmistena uuendatakse Tallinn Pärnu raudteel? „Hetkel on koostamisel terve Lelle-Pärnu raudteelõigu sotsiaalmajanduslik uuring, millega valmistame ette kogu lõigu renoveerimise, kiiruse tõstmise 120 km/h ning kõikide platvormide uuendamise. Tehnilised eeldused on kooskõlastamisel Tehnilise Järelevalve Ametis,“ andis Rain Kaarjas teoksil olevast ülevaate ja lisas, et Tori ooteplatvorm rekonstrueeritakse samaaegselt Pulliga ning Pärnu kaubajaama ooteplatvormi uuendati juba 2009. aastal.

Ifrastrukutuuri juhataja ütles, et kümne kuuga on sel aastal olnud 154 000 reisijat ja tervel eelmisel aastal 184 000. Üldise tendentsi kohaselt on kõigil liinidel suvel reisijaid pisut rohkem, kuid Pärnu rongidel on see trend ehk natuke märgatavam kui teistel, mis on suvepealinnale täiesti kohane. „Rajatava Pulli peatuse osas on lootus, et reisijate arv saab olema oluliselt suurem kui Tammistes, seda lootust toetab nii lähikonnas laienev asula kui parem ühendusvõimalus teiste asulatega. Sõidule kuluva aja vähendamine on oluline reisijate arvu kasvu mõjutaja – Viljandi, Valga või Tallinn-Tartu suundadel, kus meil on olnud võimalus seda kogeda, on sõidukiiruse kasv toonud kaasa reisijate arvu kasvu kordades,“ on Rain Kaarjas tuleviku suhtes optimistlik. „Kavandame peale Lelle-Pärnu raudteelõigu renoveerimist ja kiiruse tõusu üle 120 km/h toimetada reisijad Pärnust Balti jaama umbes tunni ja 45 minutiga. Reisi aeg sõltub ka peatuste arvust, iga peatus ca 3 minutit,“ ütles Rain Kaarjas, kelle hinnangul oleks oluline rõhutada, et Pulli ooteplatvormi kasutuselevõtt loob Tori ja Urge inimestele mugava ühenduse Tallinnaga. Lisaks paraneb ka Tori inimeste ühendus Tallinnaga, kuna samaaegselt Pulliga võetakse kasutusele uuendatud Tori ooteplatvorm.

Lähikonna elanikke huvitab busside marsruudi ja liikumisgraafiku vastavusse viimine rongide saabumis- ning väljumisaegadega. Rain Kaarjas ütles, et on küsimust arutanud Pärnu Maavalitsusega, kes korraldab maakonnas ühistransporti. „Bussipeatus jääb küll pisut kaugele, kuid see oli maanteeehituse normide järgi parim võimalik.“ Mis puudutab busside sõidugraafiku ja liikumisteekonna muutmist Pärnu-Rakvere maantee, Pulli jaama ja Sindi suunal, siis seda on Sindi Linnavalitsus arutanud Pärnu Maavalitsusega. Sindi abilinnapea Marko Šorin ütles täna, et Pärnu Maakonna transpordinõunik Avo Rahu peab võimalikuks ülejõe kaudu bussiliini avamist kuni Viirani, kuid seda vaid kahel korral päevas. Marko Šorin leiab, et seda on selgelt vähe, kuna peaks silmas pidama lisaks uuele avatavale raudteejaamale ka järjest arenevat tööstuskeskkonda Pärnu jõe paremkaldal, kus ka Sindi inimesed tööl käivad. Ka maakonna keskhaigla asub ülejõel ja sealseid tervishoiu teenuseid kasutavad samuti Sindi inimesed.