Kuno Erkmann, Mait Talvik, Andres Metsoja

Maavanem soovitab Sindis tekitada pretsedenti

Sindi kohtumise esimese teemana arutati mõistagi paisuga seonduvat. Ühiselt tõdeti, et siirdekalade ränne ei tohi olla takistatud ning hiljemalt 2015. aastaks tuleb leida mõistlik lahendus.

Hariduse vallas küsis Metsoja, milline on Sindi linna praegune seisukoht gümnaasiumi astmes hariduse jätkamiseks? Šorin on isiklikult seda meelt, et Sindi Gümnaasiumi õpetajad töötavad väga heal tasemel. Gümnaasiumi pidamine Sindi linnas on otstarbekas ka seepärast, et Sindis peale kasvavate laste arv suureneb, mitte ei kahane nagu mõnes teises kohas. Põhikooli osas on õppeedukus püsinud maakondlikus arvestuses silmapaistvalt parimate seas. Kahel viimasel õppeaastal on gümnaasium lõpetatud lausa kuldmedalitega. Probleemiks jääb Pärnu lähedus, mis viib palju gümnaasiumi astme õpilasi maakonna keskusesse näiteks eriala kallakuga klassidesse. Linnapea arvates pole Sindi lastel mingit vajadust tavaklassis õppimiseks Pärnusse sõita. Gümnaasiumi kaotamine mõjutaks otseselt ka põhikooli tööd. Õpetajatel ei jätkuks normtundide ulatuses enam rakendust ja paratamatult paremad õpetajad hakkaksid otsima mujalt tasuvamat tööd, mis omakorda halvendaks ka põhikoolis antava õpetamise taset.

Jutuks tuli ka aastaid lagunev laululava. Linnapea ei eita, et põlistele sintlastele on laululava linna hiilgeaegadest sümboli väärtusega mälestus. Ta on ju ise põline sintlane. Kuid küsimust tuleb kaaluda ka majanduslikust seisukohast ja vaadelda vajaduste eelistuste järjestuses. Hillar Sojonen, laululava kujundi autor ja projekteerija, on koostanud linnavalitsuse tellimusel mahuka ehitusprojekti ja rajatise taastamise kuluarvestuse. Taastamise maksumus on ca 200 000 eurot. Samal ajal on aeg mõelda näiteks Pärnu maantee kapitaalsele remondile või seltsimaja renoveerimisele. Sellises võrdluses nihkub laululava prioriteetsus tahapoole. Linnapea leiab ka, et laululava taastamine tuleks teha mujalt saadavate rahade toel, mitte täiel määral linna eelarvest kinni maksta.

Sindi linna elanike arv on ca 4100, mis ei võimalda kuulumist LEADER programmi raames MTÜ Roheline Jõemaa Koostöökogu või teiste sarnaste koostööprogrammide koosseisu, et selle kaudu esitada projektipõhiseid rahataotlusi. See võimalus on avatud kõigile valdadele ja linnadele alla 4000 elaniku. Maavanem näeb siin kummalist vastuolu, sest näiteks ühinenud Viljandi vald oma 18 tuhande elanikuga saab kasutada seda eelist, mis Sindile pole lubatud. Metsoja soovitas üritada Sindil luua pretsedent ja esitada Rohelisele jõemaale liitumisavaldus.

Sindi linnapea toetaks Metsoja jätkamist

Šorin, kes ise pooldaks Metsoja jätkamist, küsis maavanemalt, keda ta näeks parema meelega järgmise maavanemana. Metsoja pidas tähtsaks, et inimene tuleks mõnest Pärnumaa omavalitsusest, kes on töö sisuga juba eelnevalt hästi kokku puutunud. Maavanema sõnul on mitmed teemaplaneeringud käsil, samuti alanud uus Euroopa Liidu rahastamisperiood, millega tuleks loogilist radapidi jätkata. Väljapoolt tulev ja mõne teise valdkonna inimene, näiteks ärimaailmast, peaks kulutama alguses palju aega sellele, et viia ennast Pärnumaa vajadustega kurssi. See oleks ebaratsionaalne asjade käik.

Kuno Erkmann tundis head meelt, et maavanem ka ametist lahkudes seisab jätkuvalt maakonna huvide eest. Pikemalt räägiti haldusreformi ja selle tervikliku tegemise vajalikkusest kogu riigis.

Paikuse vallavanem näeb vajadust riiki reformida

Erkmann leiab, et täna ei piisa enam 215 omavalituse (töötab ca 4500 inimest) liitmisest. Ümber vaadata tuleks ka keskvalitsuse tasand, kus ministeeriumites töötab ca 28000 ametnikku. Kriitilise pilguga peab hindama omavalitsuse tasandil toimivaid funktsioone ja nende rahastamist. Omavalitsused, mis otseselt kujundavad inimesi ümbritsevat keskkonda ja heaolu, on pikalt olnud alarahastatud, pärssides nõnda kohalikke arenguid, kinnitas Paikuse vallavanem.

Vallale teevad muret arutlused politsei kooli võimalikust üleviimisest mujale. Riik on teinud suuri kulutusi tänase õppebaasi väljaarendamiseks, mis on leidnud tunnustamist ka naaberriikide spetsialistide poolt. Praeguses asukohas on piisavalt võimalusi vajadusel õppekompleksi laiendada ca 20 ha suurusel alal. Samas ca 10 km kaugusele Surju valda rajatakse uus Kaitseliidu väliõppe baas ja kaasaegne lasketiir, mida saab kasutada ka politsei väljaõppe tööks. Tegemist oleks sama arutu teoga nagu omal ajal Pärnu sõjaväelinnaku likvideerimisel toimiti. Sealgi tehti eelnevalt olulisi investeeringuid. Teisena peaks ka Edela-Eestis säilitama suuremat turvalisust tagava isikkoosseisu. Maavanem toetas Erkmanni seisukohta.

Muret teeb riigi võimetus rajada kergliiklusteid kohalike omavalitsuste piires riigi maanteede äärde. Kuid turvalisus on inimeste üks esmasemaid vajadusi.

Erkmann rääkis ka probleemist Kiviaja küla edasiarendamisel, kus Natura alal tegutsemisele seatakse ebamõistlikke piiranguid. Ei tohi kalda äärt võsast puhastada. Kui seda saabki teha, siis väga rangeid ettekirjutisi järgides.

Valminud planeeringu alusel soovib erainvestor alustada paari tuhande ruutmeetri suuruse kaubanduskeskuse projekteerimist Paikuse alevisse ja sealt edasi jõutakse ka ükskord ehituseni. Hoogustunud on viimasel ajal pereelamute rajamine valda. See teadmine kinnitab valla elujõulisust, mida ei tohiks eilsel kohtumisel osalenute arvates pärssida mõnede teiste valdkondade taandarengutega.