Ita Ever ja Gunnar Kilgas lavastuses „Võõras” 1963.

Lavastaja Gunnar Kilgas oli Ita kaaslane 43 aastat. Tema hiljutine lahkumine kujunes valusamaks, kui arvata oleks osanud. „Ma tunnen Gunnarist kohutavalt suurt puudust,” tunnistab Ita. Ta silmad lähevad mäaks. „Tema haris ja õpetas mind, oli mu vaimne tugi, kellega sai kõigest rääkida. See annus ilusat, mis minus on, pärineb temalt. Ma olen pärast Gunnari surma ikka väga üksildane.”

Ita Ever ja Eino Baskin telesaates „Estraaditähestik” 1979.
Ma mäletan, kuidas Baskin viis mind esimest korda oma emale näha. Maria Jakovlevna oli poollamaskil tigudiivanil ja uuris mind. Mina olin, nagu ma olin. Värvimata, kulmud -silmad heledad ja nägu tedretäppe täis. Baskini ema lasi pilgul libiseda üle minu ning ütles: „Issand jumal, te olete ju täiesti sea nägu!” Nüüd – NÜÜD – saan ma temast täiesti aru. Aga tookord oli see ikka kohutav hoop. Midagi jäi sellest esimesest kohtumisest alates meie vahele ja nii me ei klappinudki elu lõpuni. Tema kahtlustas kogu aeg, et ma petan tema pojakest ja olen liiderlik.
Ita Ever ja Eino Baskin lavastuses „Energilised inimesed” 1975.

Kui Roman sündis, tuli Eino sünnitusmaja akende alla ning andis märkide abil mõista, kui õnnelik ta on. Poissi esimest korda sülle võttes ütles ta nii armsalt: „No vaata, milline junn meile sündis!”

Poeg Roman ja ema Ita 1960.
Eesti rahva tingimusteta armastuse pälvinud teatrilegendi Ita Everi loo on kirja pannud Margit Kilumets. Raamat on koos Maalehega müügil vaid sel nädalal hinnaga 5,99 eurot! Vaata lähemalt raamatud.maaleht.ee.