Teine personaalnäitus Sindi Linnaraamatukogus avab harrastuskunstnik Maie Tamme nägemise- ja tundemaailma pintslitõmmete abil, mille juurde ta jõudis kõigest neli aastat tagasi Paikuse Hobikoolis Annela Raud Selge (ARS) maalistuudios.

Maie Tamme maalide näituse avamine Sindi Linnaraamatukogus

„Esimene personaalnäitus toimus Pärnu Haigla kohvikus 2010. aastal, grupinäitustel olen osalenud Paikuse vallamajas, Pärnu kolledžis, Pärnu Keskraamatukogus, Pärnu Maavalitsuses ja Pärnu Haiglas,“ ütles Maie Tamme, kes tegi aktiivse maalimisega algust 2007. aastal Annela Raud Selge juhendamisel. Kuid kunstitunnetus ja käeosavus pole siiski tema enda jaoks mitte viimaste aastate avastus, sest vajalikku kunstitaju on harrastusmaalija juba varajasest noorusest enesega kaasas kandnud, selgus põgusa jutuajamise põhjal.

Maie Tamme ütleb enda tutvustamiseks curriculum vitae lihtsas selgesõnalises kirjas, et sündis Tudulinnas talupidaja 7-lapselises peres Ida-Virumaal 1940. aasta 21. oktoobril. Põhihariduse omandas Tudulinna 7-klassilises koolis ja keskhariduse Räpina Aiandustehnikumis. Diplomeeritud aiandusagronoom jätkas Tartu Riiklikus Ülikoolis ning 1975. aastal sai temast diplomeeritud geograafia ja bioloogia õpetaja. Alates 1974. aastast töötab Maie Tamme bioloogia ja geograafia õpetajana Sindi Gümnaasiumis.

Lihtsa jutuvestmise oskuse ja parajalt doseeritud huumoriga harrastuskunstnik tutvustas iga maali paarisõnaliselt eraldi, mis aitas suuresti kaasa sellele, kuidas värvid saavad tõetruult sündmuseid kirjeldada, kõnelda unistustest, anda edasi nähtut ja täiendada seda, millest on midagi puudu jäänud.

Ilma selgituseta saaks vaataja rännata loomingu nägemuses muidugi ka oma mõtetes, aga kunstnik saab sõnaga mõndagi täpsustada. Hetkel peab ta üheks oma paremaks tööks pilti elulõngast. „Pilt seinal märtsikellukaga, natuke lumikellukese moodi, on tehtud Soomaal üleujutuse ajal,“ kirjeldas ta lillekest, mis kõrgemale tõusva veetaseme tõttu on nii pikalt pinnale venitatud kui see võimalik oli. Vastasseinas all on paar unistuste maali Aafrikast, kus ta pole viibinud. Aga näha saab ka maale Aasiast, kus on reisitud. Laenutaja laua taga kõrgel seinal on kena vaade veele. Kuna tegelikkuses polnud rohkem paate, siis fantaseeris maalides neid mõned juurde.

Raamatukogu direktor Ene Michelis tsiteeris näituse avamist sissejuhatades luuletaja Virve Osila värsse, milles ta mõtiskleb võrdlevalt paljuse ja vähesuse üle: „Vähe on päikest põhjamaa suvedes. / Vähesest saab palju, kui elu hinnata, / kui oma tundmusi tuulde ei pillata.“

Harrastuskunstnikku tervitama tulnud Sindi linnapea Marko Šorin tunnistas, et tal on siiralt hea meel avastada oma õpetaja uut külge.

Sindi Gümnaasiumi direktor Ain Keerup tuletas meelde õppenõukogu istungit, kus Maie Tamme kutsus kolleege näituse avamisele ja tõdes seejuures, et üks lihtne lause võib muuta maailma. Kui seekord lihtsa kutsena esitatud lause kohe maailma just ei muutnud, siis Sindi raamatukogus korraldatud näituste ajaloos pöörati küll teine lehekülg. Kunagi varem pole näituse avamisele kogunenud nii palju kunstisõpru, et muist pidid jääma piiluma kaugele teisele poole ust. Soovides koolipere poolt meeldivat tegutsemist kunstilainel, jätkas Keerup suurkuju J. W. Goethe vaimus: „Ei piisa sellest, et teatakse, teadmisi tuleb ka rakendada, ei piisa sellest, et tahetakse, tuleb ka vastavalt tegutseda.“ Need read olid kirjutatud pühendusena raamatusse „Täielik portreemaalimise kursus“, mille direktor autorile mälestuseks ja õpingute jätkamiseks kinkis. Selgituseks, et nelja maalimise aasta järel tunneb õpetaja vajadust alustada portreemaalimise õpinguga.

Maalimise kõrval paeluvad näituse autorit kalligraafia ja kunst laiemas tähenduses. Kirg reisimise vastu paneb looma maastikemaale erinevates geograafilistes asukohtades ja looduskoosluses. Lugemisel on tema jaoks eelistatuim ilukirjandus, eriti aimekirjandus. Küllap seepärast oligi seekordse näituse avamisel rohkem kirjanduslikke ettelugemisi.