Seminarist üldiselt

Seminar viidi läbi Regionaalministeeriumi valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali rahastamisel, mille saamiseks koostatud projekti „Pärnu Naiste Varjupaiga annetuste kogumise rakenduskava“ eesmärgi sisuks on annetuste kogumise rakenduskava ja MTÜ Pärnu Naiste Varjupaik annetuste kogumise regulaarse praktilise tegevuse käivitamine. Seminarist kutsuti osa võtma ühiskondlike organisatsioonide esindajad, oma ala asjatundjad ja ettevõtete juhid. Ettekannetega esinesid suhtlemistreener Ave Eero, kes vestles annetajat ja kogukonda väärtustava annetustegevuse teemal ning Heateo SA juhataja (ka ettevõtja) Andrus Aljas, kes rääkis annetustegevusega kaasnevast kasusaamisest.

Margo Orupõld selgitava sissejuhatusega

Projektijuht Margo Orupõld ütles sissejuhatuseks, et rakenduskava koostamine eeldab koostööd erinevate ettevõtete, organisatsioonide ja kogukonnaga. Erilist tähelepanu sooviti pöörata ettevõtjatele, et selgitada annetuse tegelikku olemust ja seeläbi julgustada suuremale osavõtlikkusele abivajajate toetamisel. Seminaril osalemise kutsele vastasid projektijuhi sõnul mitmed Pärnu ettevõtted positiivse hoiakuga, aga kuna ärimeeste päevad on tavapäraselt väga hõivatud, siis leidis ainsana võimaluse õppepäevale tulla pagariäri OÜ Pärnamäed juhataja Mirje Lank.

Märkmeid Ave Eero ettekandest

Allpool rohkem kõlama jäänud mõtteid Ave Eero vestluslaadsest ettekandest. Koolitaja on psühholoog ja suhtlemistreener, kes valdab neurolingvistilist programmeerimist (NLP). Annetuse mõiste on poole sjandi pikkuse Nõukogude okupatsiooni tulemusena märkimisväärselt hägustanud eesti inimese teadvuses, sest tollane totalitarismi propageerimine vältis üldse oma sõnavaras ’annetuse’ kasutamist. Kristlikule traditsioonile toetuv Euroopalik moraal näeb annetuses tegevuslikku armastust. Siiski ei peaks selles toimingus tegutsema üksnes emotsionaalsetest puhangutest juhituna, vaid targalt kaalutletud kombel toimetama.

2009. aastal Kanada ettevõtetes teostatud ühe uuringu tulemusel järeldus mitu heategevusega kaasnevat kasulikku momenti. Heategevus loob ja kujundab ettevõtte brändi või mainet; aitab tugevdada kogukonda, mis toetaksid nende ärihuve; ehitada sotsiaalset kapitali; värvata ja hoida töötajaid.

Eraisikute puhul leiti, et heategusid tehakse kaastundest; soovist panustada valdkondadesse ja eesmärkidesse, millesse usutakse; panustada oma kogukonda; vajadusest täita oma usulisi veendumusi ning maksuajendist lähtuvalt. Paraku pole Eestis annetamine riiklikul tasandil ettevõtjaid soosiv.

Inimesed on loodud selleks, et olla armastatud ja asjad on loodud kasutamiseks. Põhjuseks, miks maailmas valitseb kaos on see, et asju armastatakse ja üksteist kasutatakse. Nii on kirjutatud näoraamatu Maagilise Universumi Klubi seinale.

Üheks kesksemaks küsimuseks tõstatus arutelu sellest, miks peaks aitama neid kes ise hakkama ei saa? Ave Eero võttis vastuse lõpuks lühidalt kokku sõnadesse, et ligimise aitamise juurde kuulub märkamine ja kaastunne: „Kui need on minu inimeseks olemise põhiväärtused, siis ma tahangi elada vastavalt nendele väärtustele ja samade väärtuste juurde kuulub ka nende abistamine, kes ise hakkama ei saa.“ Annetades väärtustab annetaja iseennast. Annetaja ei haletse annetuse saajat, ta austab oma teoga abi vajajat. Lõpptulemusena teeb seeläbi head iseendale.

Aisopos on öelnud, et ükski heategu, olgu see kuitahes pisike, pole kunagi asjatu.

Annetamine ja filantroopia on üks viis investeerida oma ühiskonda, toetada vajalikke muutusi ja aidata kaasa lahedate ideede teostumisele. Mida me saame mõjutada, seda mõjutame.

Huvitav oli kuulda, et heategevuse või inimeste aitamisega tegeleb iga neljas eestlane. 2009. aasta EMOR-i uuringu põhjal selgus, et vabatahtlikku tööd teeb iga teine eestlane, kuid neist umbes kolmandik ei osanud ennast vabatahtlikuks nimetada.

Veel oli võimalus mõelda Albert Einsteini sõnade üle: „Kõige olulisem otsus, mille peame vastu võtma on see, kas me elame toetavas või vaenulikus universumis.“

Andrus Aljase kõnelus

Väga praktilisel viisil ja otsekohese suhtumisega kõneles annetamisega seonduvatest asjaoludest Andrus Aljas, kes töötas aastatel 1992 kuni 2006 AS Viisnurk finantsosakonna juhatajana, haldusdirektori ja ärijuhina, pärast seda oli kuni eelmise aastani AS Estonian Air juhatuse liige ja president. Alates käesolevast aastast on ta tegev Heateo Sihtasutuse juhatajana. Heateo SA on ainuke strateegilise filantroopia põhimõtetel töötav organisatsioon Balti riikides. Aljase sõnul tekitab nende sihtasutus ühiskonnas reaalselt mõõdetavaid positiivseid muutusi läbi tugevamate organisatsioonide, paremate eestvedajate ja innovaatiliste algatuste, milleks võivad olla sotsiaalne ettevõtlus, mõju hindamine jms.

Sissejuhatuseks esitas Aljas piltliku näite haigest maksast, mis võib mõjutada tervet organismi. Sama lugu on ühiskonnaga, kes jätab tähelepanuta või ravimata selle nõrgeima lüli. Väga oluliseks võtmeküsimuseks peab ta valikute tegemist. Näiteks peab ta täiesti mõttetuks lastekodudele annetamist, mis ei too mitte mingisugust mõistlikku kasu laste edaspidisele käekäigule.

Järgmisena kirjeldas Aljas kujukat näidet alati väga praktiliselt mõtlevast Ameerikast, kus väike seltskond aktiivseid kodanikke soovisid 1935 aastal Akronis, Ohios asutada anonüümsete alkohoolikute ühenduse, mille ülesandeks pidi saama joodikute tagasivõitmine ühiskonnale kasulikus suunas. Rahalise abi saamiseks pöörduti tuntud töösturi ja filantroobi John Davison Rockefeller’i poole. Kuigi Rockefeller hindas innukate inimeste algatust kõrgelt, keeldus ta siiski oma poolsest panusest. Põhjendus oli lihtne. Tema rahast poleks kasu, kui nad ise ei suudaks tegutseda. Tegevus lõpeks raha lõppemisega ja tulemus oleks null. Esmalt tuleb end tõestada jätkusuutlikkusega.

Sellest ka igipõline kala või õnge andmise küsimus.

Tsiteerides Mahatma Gandhi’t teame maailmas olevat inimesi, kes on nii vaesed, et Jumal ilmutab ennast neile mitte millegi muu kui ainult leiva kujul. Selle kõrvale asetub Ameerika autotöösturi Henry Ford’i tõdemus, et surmanuhtlus kuritegevuse vähendamiseks on täpselt sama vähetõhus kui heategevus vaesuse raviks.

Vaatamata erinevatele arvamustele soovitab Aljas siiski valida organisatsiooni, mis sind kõnetab ja millesse usud. Seejuures tuleks eelistada kohalikke algatusi ja leida võimalus siduda heategevus oma põhiäriga. Tähelepanu tuleb pöörata jätkusuutlikkusele ja omatulu osakaalule. Oluline on otsida mõju sellest kuidas valitud organisatsioon suudab muuta ühiskonda paremuse suunas. Ühiskondlik mõju väljendab organisatsiooni „kasumlikkust“ ühiskonnale.

Öeldu paremaks mõistmiseks esitas kõneleja illustreeriva näite taas USA-st, kus tegutseb Year Up nimeline heategevuslik ühendus. Seal kaasatakse väheste võimalustega getonoored pingutust nõudvasse aastasesse programmi, mis annab neile tööeluks tarvilikud kompetentsid. Probleemset lahenduse leidmist mõõdeti 1500 noore juures ja neist 95% said suuremal või vähemal määral järgnevas elus iseseisvaks toimetulekuks abi.

Kokkuvõttev sõna naiste varjupaigalt

Pärnu Naiste Varjupaiga juhatuse liige Helga Mitt ütles, et inimesed ei toeta enam igat toredat või kurvaks tegevat algatust, vaid otsivad ja soovivad läbipaistvaid , arusaadavaid, legitiimseid ning oma tegevusest ja rahast aru anda suutvaid ühendusi, kelle tegevusel on nähtav ja positiivne mõju. Eelnevale toetudes on varjupaik endale eesmärgiks seadnud abivajava sihtgrupi vajaduste avalikustamise meedia kaasabil ja annetuslugude rääkimise avalikkusele. Varjupaik soovib oma väärtushinnanguid selgesõnaliselt määratleda.

Heategevuse tulemusel osutuvad varjupaiga seisukohalt kasusaajateks esmalt ohver ja tema lähikond, aga ka kogukond, kelle keskelt on sihtgrupp pärit. Orupõld ütles, et normaalne oleks see kui riik ostaks naiste varjupaiga teenust. Seni on tegevus toimunud projektide esitamise tulemusel saadud rahade toel, mis tegelikult ongi juba osaline riiklik toetus peamiselt Sotsiaalministeeriumi haldusalast. Seega ei elata Pärnu varjupaigas üksnes annetustest ja ollakse senise töö viljana täiesti jätkusuutlik, kuid annetusi vajatakse siiski mitmete esmatarvilike vajaduste jaoks. Pärnu Maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Epp Klooster ütles, et näiteks Norras kulus selleks tervelt 30 aastat kuni riik mõistis naiste varjupaikade olemasolu tegelikku vajadust ja hakkas seda teenust ostma.

Seminaripäeva lõppedes andis kommentaari OÜ Pärnamäed juhataja Mirje Lank

Igakuiselt saab ettevõte meilile, posti või kõnede kaudu telefonile sooviavaldusi sponsorluste kohta.

Vanuselt noorel ettevõttel nagu seda on Pärnamäed pagariäri, ei ole veel välja kujunenud sihtgruppi või valdkonda läbi mille toetada eri kampaaniatega meile südamelähedast ettevõtmist. Oleme eelnevalt sponsoreerinud üritusi, mis on tegelenud suurperedega ning hetkel on ka mõtetes üldiselt sponsorlus suunitlusega peredele.

Kui saime kutse võtta osa antud konverentsist, mis on seotud Pärnu naiste varjupaigaga, tundus see olevat ettevõtmine millega võiksime liituda.

Antud koosviibimine andis mõned head mõtted ja ideed, läbi mille saaksime meie kui Pärnamäed teha heategevust mitte otseselt raha annetades, mis läheb kokku ka meie endi põhimõtetega. Meie soov oleks siduda heategu kaubaga, läbi mille jõuab info ka laiemale elanikkonnale kui seda otseselt raha annetades. Just seetõttu oli antud koosviibimine heaks alustalaks võimalikule koostööle koos Pärnu naiste varjupaigaga.

Samal teemal: