Papiniidu lõppjaam Tallinn-Pärnu raudteeliinil

Pärnu raudteeveeremite liikluse algus ulatub aastasse 1896, läbitud aja kestel on reisrongid peatunud linna territooriumil väga erinevates asukohtades. Alates 1. jaanuarist peatuvad uued rongid Papiniidus, vana-aasta viimastel päevadel valmiva perrooni ääres. Kuid 117 aastat tagasi ulatus raudtee Rüütli platsi kohale.

Praegu meenutab Pärnu esimese raudteejaama asukohta Baltimaade vanim auruvedur, mis ehitati 1911. aastal ja oli kuni kuuekümnendate alguseni kasutusel Kundas. Hiljem eksponeeriti sajandi vanust vedurit Lavassaare raudteemuuseumis, kust see 2006. aasta novembris toodi Ringi tänavale. Vedur, mille järele haagiti veel väikene vagun, jäi tähistama Eesti kitsarööpmelise raudtee 110. aastapäeva.

Pärast seda, kui 1834. aastal Pärnu arvati välja Vene kindluslinnade nimistust, asuti tasapisi Rootsi-aegsest kindlustusvööndist vabanema ja muldvalli linna piiravasse kraavi tagasi kühveldama.

Pärnu linnapea Oscar Brackmann lubas rööpmed ja jaamahoone oma maja ette ehitada, kuid enne seda pidi Vene Juurdeveo Raudtee Selts täitma kasutuks muutunud vallikraavi. Linn eraldas seltsile raudtee tarvis maad niipalju kui nad kraavi tasandada suutsid. Sellele tasandatud pinnasele rajati linna esimene raudteejaam. Üheaegselt raudteejaamaga ehitati ka vaksalihoone, mille raudteepoolne fassaad ühendati varikatusega. Jaamahoone projekteeris insener Kaspar Krzizanowski. Esimene rong väljus Pärnust Valka 5. oktoobril 1896. Raudtee kulges linnast välja mööda Suur-Jõe tänavat. Sellega oli Pärnu ühendatud kubermangu raudteevõrku. 1897 aastal andis linn juurdeveo seltsile tasuta kasutamiseks maad Suur-Jõe tänavast kuni Rüütli, Ringi, Aida ja Munga tänavateni.

Huvitav on lugeda läinud sajandi kahekümnendate Pärnust:

Kes Pärnu linna esimest korda sisse sõidab, seda üllatab nähtus, et rong terwe jaamawahe linna uulitsaid mööda lõikab. Mõlemal pool hallid ja luitunud puumajad, uudishimulikud näod, mis akende ridadest wälja waatawad, ja treppidel mängiwad lapsed wõi magaw koer, kelle “kulleri” wile unest äratanud.

Raudteel Pärnusse sõites satute sedamaid linna südamesse. Raudteejaama ümbritseb roheline muruplats, selle wastupoolses küljes ”Endla” teaater. Põiki platsi kõrwal puuistandustega ilustatud lai Rüütli tänaw, mis oma kõrgete majadega päris suurlinna mõju awaldab. (Eesti kodumaa. Geograafilised ülewaated ja lugemik. Teine osa: Lõuna-Eesti, M. Kampmann, Tallinn 1921)

Vaksalihoone hävitati 1944. aasta sügisel Nõukogude pommitajate õhurünnaku käigus. Raudtee ise oli juba kolmekümnendate lõpul hakanud kaugenema Pärnu jõele lähemale. Seejärel sai jaamahooneks kunagine Brackmanni elumaja, mida nüüd kasutab bussijaam. Kuni kitsarööpmelise raudteeühenduse lõpetamiseni asus uus perroon paralleelselt Pikk 12 majaga praeguse linnaliinide busside peatuse lähedal – kohas, kuhu ärimees Elmar Lepp püüdis jonni jätmata Pärnusse 26-korruselist kõrghoonet püstitada. Kunagine perroon on praegugi veel nähtav. Viimane kitsarööpmeline rong väljus Pärnu kesklinna vaksalist pealinna 1971. aasta 6. aprillil.

Raudteeliini laiarööpmeliseks ehitamisel rajati kaugele äärelinna, Pikanõmmele, Pärnu Kaubajaam. Tallinna ja Pärnu vaheline raudteeühendus avati 1971. aasta 23. juulil. Esimene laiarööpmeline reisirong D1-465 oli kaunistatud propagandistlikult Nõukogude võimu ülistavalt ja sõnavõttudes tänati eeskätt NLKP ja okupatsioonivalitsust. Kaubajaamast sai reisirongide lõpp-peatus kuni 1976. aasta lõpuni, mil valmis Pärnu jõge ületav Papiniidu raudteesild.

Seejärel avati lõppjaam Raekülas, kus 1985. aastal valmis arhitekt Kuno Raude projekteeritud Eesti ainus postmodernistlik jaamahoone. Kahjuks 2012. aastal omanäoline arhitektuuriväärtus lammutati kinnistu uue omaniku AS Olerex'i tahtel. Rongid lõpetavad peatumise Raekülas käesoleva aasta viimasel päeval.

Uue aasta hommikul väljub Papiniidust, Liivi tee äärde ehitatud perrooni juurest uhiuus Šveitsis valmistatud diiselrong, mis võiks tähistada Pärnus täiesti uue rongiliikluse etapi algust. Milline see täpsemalt olema hakkab, peavad näitama järgnevad aastad.

Samal teemal: