Eesti lipu 125. sünnipäeva tähistamine Otepääl

Tänavu 4. juunil möödub 130 aastat sinimustvalge lipu pühitsemisest Otepää kiriklas. Lisaks on sel aastal teisigi lipuga seonduvaid ümmargusi tähtpäevi. Eesti lipu päeva hakati tähistama riikliku tähtpäevana 10 aastat tagasi. 2004. aastal asutati Tartus ka Eesti Lipu Selts, kes püüab vastavalt oma võimalustele abistada lipukultuuri edendamist seal, kus tema panus on oodatud, aga algatab ka ise mitmesuguseid ettevõtmisi.

Tänavu korraldab lipu selts seoses kolme ümmarguse tähtpäevaga piduliku konverents-aktuse Põltsamaa Kultuurikeskuses, kus Trivimi Velliste ja Urmas Saard tutvustavad Eesti Lipu Seltsi eesmärkki ja mõtet, Küllo Arjakas räägib Eesti lipu loost läbi ajastute ja Tõnu Tannberg teemal „Eesti ühiskond 19. sajandi viimasel veerandil“. Ettekannete vahel musitseerivad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi ja Põltsamaa Muusikakooli noored. Pidulik sündmus toimub koostöös Põltsamaa Linnavalitsusega, kes on seni ainsa omavalitsusena seltsi liige. Ka Pärnus on ettevalmistamisel Eesti lipu 130. aastapäeva tähistav konverents, mis toimub mõnevõrra tavapärasest konverentsist eristuvas formaadis 31. mail, kogunemisega kell 11.30 raehoone saalis.

4. juunil etendub Põltsamaa linnas lavastus „Lipu sünd“, mida esitavad Põltsamaa Kultuurikeskuse näitlejad, Põltsamaa Ühisgümnaasiumi laulukoorid ja orkester. Tänavatel liikudes ja lipu sünnilooga seotud hoonete juures peatudes mängitakse näitemänguliselt läbi sinimustvalge lipu sünnilugu. Ühe stseeni toimumispaigast järgmisesse kohta minnakse rongkäigus lippude lehvides läbi kesklinna. Lavastuse käigus avatakse Beermani lipuväljak. Etendus lõpeb kunagise kihelkonna kooli juures.

Õpetaja Eve Oro juhendamisel õmblesid Põltsamaa Ühisgümnaasiumi 9D tüdrukud 12 lippu, et igal lennul alates esimesest klassist kuni viimaseni oleks oma lipp. Kolme värvi kangad lippude õmblemiseks kinkis lipu selts, sest tegelikult on sellel koolil juba väga pikk lippude õmblemise traditsioon. Needki lipud osalevad rongkäigus.

Alates 2005. aastast on Eesti Lipu Selts ühiselt Eesti Kooriühingu ja Riigikogu kantseleiga korraldanud igal 4. juuni varahommikul pidulikku kolmevärvilise lipu heiskamist Pika Hermanni torni. Käesolev aasta saab Toompeal olema erilisem sellepärast, et Riigikogu esimees kingib seltsile esinduslipu, mille varre tippu ehivad kuldsed kolm lõvi. Veel kingib Riigikogu sarnased narmaste ja kuldse paelaga lipud kahele üldhariduskoolile: Sindi Gümnaasiumile ja Põltsamaa Ühisgümnaasiumile. Sellega hindab riik väga kõrgelt kahe kooli panust sinimustvalge lipukultuuri kasvatamisesse. Lossi platsile on püstitatud telk, kus inimesed näevad ekraanilt peamiselt lipu seltsi viimaste aastate tegevust kogu riigi ulatuses.

Veidi lühemat aega on lipu selts korraldamas meie trikoloori sünnipäeva tähistamist Eesti Vabariigi sünnilinnas Pärnus. 2008. aasta 4. juunil tõi selts Rüütli platsile 90 normaalmõõtmetes kandelippu, millega märgiti riigi vanust. Järgmisel aastal tõi selts välja 125 lippu, et sellega tähistada sinimustvalge lipu juubelit. Käesoleva aasta 4. juuni õhtul algusega kell 18.00 kaunistab Rüütli platsi 130 kandelippu, mida hoiavad koolinoored, Kaitseliidu algorganisatsioonide liikmed, koorilauljad ja tantsijad nii Pärnu linnast kui maakonna kaugematest nurkadestki.

Eesti Lipu Selts teeb koostööd üle riigi mitmete koolide, kodanikeühenduste, organisatsioonide, omavalitsuste, Riigikantselei ja ettevõtjatega. Lipu päevade tähistamist Pärnu linnas korraldab selts aastaid koostöös Eesti Ühiskonnaõpetajate Seltsi, Väärikate klubi, Kaitseliidu Pärnumaa maleva, Pärnu linna ja trükikojaga Pajo. Seltsil on kujunenud tavaks tänada ja austada oma koostööpartnereid. Käesoleval aastal tänatakse ja austatakse väärtusliku klaaspüstiga kolme abilist: Pärnumaa Kaitseliidu Malevat, Eesti Ühiskonnaõpetajate Seltsi juhatuse liiget Mari Suurvälja ja Mart Nõmme. Nende austamine toimub Rüütli platsil.

Eesti Vabariigi väljakuulutamise monumendi trepil võtavad sõna Pärnu maavanem Andres Metsoja, Pärnu Linnavolikogu esimees Krista Nõmm ja Eesti Lipu Seltsi esimees Trivimi Velliste. Esineb Marje Pajula dirigeerimisel EELK Pärnu-Jakobi koguduse naiskoor ja Rein Vendla juhatatav puhkpilliorkester. Tseremooniat juhib Birjo Piiroja. Toimub kõigi platsile toodud lippude õnnistamine.

Taoline rohkete lippude õnnistamine ei ole Pärnumaal esmakordne, sest näiteks Kilingi-Nõmmes õnnistati 160 Saarde kihelkonna talu lipud Kaitseliidu Saarde Malevkonna 10. aastapäeva pühitsemisel juba enne suure sõja valla pääsemist. Nüüdki võivad inimesed tulla oma lippudega. Nii on andnud lisaks 130-le suure lipu kandjale endast märku Eesti vanim järjepidevalt tegutsev Sindi Lasteaed. Sügisel kooliteele asuvad lapsed tulevad 120-aasta vanuse lasteaia nimel tervitama 130-aastast Eesti lippu. Kaitseliidu Pärnumaa Malev on esindatud ühe kompaniiga.

Rüütli platsi rivistumisele järgneb rongkäik ranna kõlakotta, kus toimub poolteist tundi kestev kontsert. Esinevad kuni 130 Pärnumaa ühendkoori lauljat ja Kuu rahvatantsu nais- ja segarühmad, kokku ümmarguselt 150 esinejat. Vahetekste loeb näitleja Rein Laos. Kontserdi peakorraldaja vastutust kannab Priit Kask, keda abistavad oma valdkondades Kuu tantsurühmade juht Ege Kukk ja kunstiline juht Kardo Ojassalu, koorijuht Kristel Reinsalu.

Rein Vendla puhkpilliorkester esineb ka kõlakojas. Laulud „Õrn ööbik“ ja „Kodumaa“ on repertuaaris ühislaulmiseks koos kuulajatega. Ühislaulmise tekstid on kavalehel, mille trükkimise kulud kandis Pajo trükikoda. Pajo on aastaid lipu seltsile tasuta trükkinud ka plakatid ja kutsed, mis rahalises vääringus teeb väga suure toetussumma. Ka kõlakojas esinejad ja korraldajad ei ole vähimatki honorari küsinud. Seepärast väärivad väga paljud lipu päeva tähistamist ettevalmistavad ja läbi viivad inimesed erilist lugupidamist. Loodetavasti hindavad nende panust ka pärnakad, keda oodatakse arvukalt Rüütli platsile ja kõlakotta.

Samal teemal: