Lipu heiskas Milla Asmu

Lipu seltsiga lipu päeval kolmes linnas

4. juunil oli Eesti Lipu Selts tegev peamiselt Tallinnas, Põltsamaal ja Pärnus. Kokkuvõtvalt sellest, mis teiste väljaannete uudistes kajastamata jäänud või väärib rohkem rõhutamist.

Sindi ja Põltsamaa õpilased Kuberneri aias

130. aastaseks saanud sinimustvalge lipu sünnipäeva tähistamine algas kell 7.00 riigilipu piduliku heiskamisega Pika Hermanni torni. Tänavu oli heiskajaks Milla Asmu, kes on hiljuti 20-aastaseks saanud Lipuvabriku tegevdirektor. Lipuvabrik on lipu seltsi liige. Selts on koos Riigikogu kantseleiga korraldanud 4. juuni hommikul pidulikku tseremooniat Kuberneri aias alates 2005-st aastast. Varem on partneriks olnud ka Eesti Kooriühing. Tseremooniameistri ülesandeid on väsimatult täitnud lipu seltsi juhatuse liige Jüri Trei. Mitte kunagi varem ei ole lipu selts toonud lipu sünnipäeval Kuberneri aeda niipalju sinimustvalgeid kandelippe, kui seekord - kokku 80 lippu. Seltsile kuuluvaid lippe hoidsid Tallinna 21. Kool, Jakob Westholmi Gümnaasium, Gustav Adolfi Gümnaasium, Vanalinna Hariduskolleegium, Tallinna Ühisgümnaasium, Viimsi Keskkool, noorkotkad, kodutütred ja Eesti Üliõpilaste Selts.

Riigikogu esimees Eiki Nestor tänas ja tunnustas lipu seltsi kuldsete narmaste ja paelaga kaunistatud sinimustvalge lipu kinkimisega. Lipu vart kaunistab kolme lõviga teravik ja varrele on kinnitatud vastavasisuline plaat. Lipu võttis vastu seltsi esimees Trivimi Velliste. Samasugused lipud, kuid lõvide asemel särava munaga varre tipus, kingiti esmakordselt riigi ajaloos ka kahele koolile. Need on Põltsamaa Ühisgümnaasium ja Sindi Gümnaasium, kelle lipukultuuri edendamine on nähtavalt eristuv ja silmapaistev võrreldes paljude teiste koolidega. Sindi Gümnaasiumist viibis lipu vastu võtmise juures abiturient Lisette Kandima ja Põltsamaa Gümnaasiumist Marju Vassiljev. Nemad astusid esimestena koos Nestoriga pärast tseremoonia lõppu kitsast trepist üles Pika Hermanni tippu, kus lehvib riigi lipp nr 1 ja kuhu tavaliselt lubatakse väga väheseid.

Kuna 30. mail möödus lipu seltsi asutamisest kümme aastat, siis austati Eesti Lipu Seltsi hõbemärgiga nelja inimest. Aumärgi said Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, kes heiskas kümme aastat tagasi lipu sünnipäeva hommikul esimesena Pika Hermanni tornis lipu: seltsi loomise idee autor Andres Mihkels, Kaitseliidu peastaabi töötaja; asutaja liige K. Jaak Roosaare, õppejõud; Trivimi Velliste.

Mõned mõtted, mida Trivimi Velliste oma kõnes nimetas

„Me oleme vaba rahvas ja vabade inimestena on meil palju eriarvamusi. Aga meis kõigis on ka midagi ühist. Seda ühisosa kirjeldabki see lipp. Vähe sellest, sinimustvalge lipp kirjeldab meie ühisosa ka nendega, kes on juba jäädavalt meie hulgast lahkunud – ning nendega, kes alles täna sünnivad.“

„Veidi enam kui kolme ja poole aasta pärast pühitseme siin Toompeal ja üle kogu maa oma riigi 100. sünnipäeva. Sinimustvalge lipp kohustab meid täna mõtlema nendele, kellele oleme suurimat tänu võlgu – eelkõige Eesti riigi rajajaile. Iga riigi ajaloos on suurmehi, kes tõusevad teiste hulgast esile.“

„Kas ameeriklased, soomlased või lätlased kujutaksid ette, et nende riigi pealinnast puuduks ausammas nende esimesele presidendile? Meie riigi pealinnas puudub ausammas meie esimesele valitsusjuhile, meie esimesele presidendile!“

„Kommunistliku terrori jäljed ei kao me rahva hingest nii kiiresti kui me seda sooviksime. Kommunismiohvrite mälestusmärk on möödapääsmatu. Patarei vangla on seda kindlasti. Seal on vaevelnud tuhanded meie kõige õilsamad esivanemad – alates Jaan Tõnissonist ja lõpetades Jaan Krossiga. On võimalik, et Jaan Tõnissoni eluküünal kustutati just Patareis. Saja-aastane Eesti Vabariik ei saa seda unustada. Patarei töömahukas korrastamine ongi ehk meie Eiffeli torni ehitamine riigi suurjuubeliks.“

„Tulgem ikka ja jälle siia tagasi – iga aasta 4. juunil. Ka 130 aasta pärast!

„Lipu sünd“

Järgmine suurte sündmuste sihtpunkt oli Põltsamaa, kus õmmeldi esimene sinimustvalge lipp. Põltsamaa Ühisgümnaasiumi juurde kogunes arvatavalt umbes 900 päevasündmuses osalejat. Lisaks Ühisgümnaasiumile oli koolidest esindatud Adavere Põhikool, Lustivere Põhikool, Esku Kamari Algkool. Põltsamaad austas oma külaskäigu ja tervitussõnaga president Arnold Rüütel. Kooli ette oli rivistatud 12 normaalmõõtmeis kandelippu, mille õmblesid Ühisgümnaasiumi õpilased. Lipuriide kinkis lipu selts. Kangast jätkus ka esimese lipu koopia ja väikeste käsilippude valmistamiseks.

Kell 10.30 alustati lavastusega „Lipu sünd“, rongkäigus liiguti esmalipu õmblemisega seotud paikadesse. Esimene peatus tehti linnapargis, kus asub Karl August Hermanni monument. Samas avati Emilie Beermanni lipuväljak. Kõnega esines Riigikogu aseesimees Laine Randjärv, kes heiskas ka lipu.

Keskpäeval alustati rohkete kuulajate osavõtul konverents-aktusega Põltsamaa kultuurikeskuses. Korraldajaks oli lipu selts koostöös linnavalitsusega. Ettekannetega esinesid akadeemik Tõnu Tannberg, ajaloolane Küllo Arjakas ja Trivimi Velliste.

Rüütli platsil peamiselt koolide sinimustvalged

Pärnus toimus traditsioonilisel viisil pidulik lipu päeva tseremoonia Rüütli platsil. Pärnus tuuakse igal aastal välja sümboolne kogus kandelippe, mis märgivad sinimustvalge vanust. Ainult 2008. aastal toodi erandlikult 90 lippu, et sellega rõhutada riigi vanust. Peamised kandjad on olnud koolinoored. Käesoleval aastal tulid lipu seltsi poolt kingitud lippudega pidulikule rivistusele Vene gümnaasium, Rääma põhikool, Vanalinna põhikool, Ülejõe gümnaasium, Audru kool, Sindi Gümnaasium. Lisaks kandsid lippe Pärnumaa viie koori lauljad, Kuu rahvatantsijad, Kaitseliidu algorganisatsioonid. Kaitseliidu Pärnumaa Malev oli rivistusel terve kompaniiga.

Kümme aastat noorem tervitas veelgi eakamat

Tänavu täitus Sindi lasteaial 120 järjepidevalt tegutsetud aastat. Seepärast otsustas lasteaed minna peamiselt kooli minevate mudilaste, nende õpetajate ja vanematega Rüütli platsile tervitama 130-aastaseks saanud lippu. Kaasas oma käsilipud. Nende sõidutamiseks naaberlinna tellis Sindi Linnavalitsus suure mugavustega bussi. Rongkäigus laulsid lapsed korduvalt ja valjul häälel oma lasteia hümni!

Esmakordselt osalesid Rüütli platsil ka Sindi Gümnaasiumi algklasside õpilased. Sindis kujundatakse hoiakut, mis võimaldab lastel omandada lipuhoidmise kogemust juba alates maast madalast. Platsil mängis Pärnu Noorte Puhkpilliorkester Rein Vendla juhatusel, kellega lipu seltsil on aastate pikkune koostöö olnud. Endla rõdu monumendi trepil laulis EELK Pärnu-Jakobi koguduse naiskoor Marje Pajula juhatusel. Kõlasid "Eesti lipp" (E.Võrk/M.Lipp) ja "Kodukeel" (V.Tormis/A.Reinvald). Toimus lippude pühitsemine. Sakramendi viisid läbi EELK peapiiskop Andres Põder ja teised vaimulikud. Eeskõneleja oli Birjo Piiroja, kes ka kõigil eelmistel aastatel on vahetekstide lugemisega pidulikkusele värvikust lisanud.

Meie oma kood

Esimesena jagas mõtteid Eesti lipust maavanem Andres Metsoja, kes näeb kolmikvärvides väga erilist värvikombinatsiooni: „Sellesse värvikammasse on peidetud sõnum – usk, lootus, armastus. Need on väärtused, mis tagavad inimeseks olemise. Need on väärtused, mis viivad edasi ja annavad tuge.“ Ta ütles, et võrreldes suurtega on globaliseerumise tähenduses keerukas püsima jääda. „Nii väikesel rahvakillul nagu meil, kel pole peale iseenda sisemise jõu ja väärikuse, usu ning lootuse väga palju muid rikkusi..., kuid eestlaste sisemine jõud ja usk on seda imet siiski aidanud elus hoida.“ Ta rõhutas oma keelt, oma kultuuri, oma huumorit. Meil olevat isega omad koodid! Meil on oma maa, omad inimesed, oma juured.

„Meie sümbolid räägivad meiega ühist arusaadavat keelt. Me mõistame ja oskame seda. Kui kurjad jõud maailmas on aktiviseerunud ning kutsuvad üles vallutama ja lammutama, tallama ja lõhkuma, siis meie, maa usku rahvas, hoiame ühte. „Hoiame oma lippu, oma inimesi ja oma maad. / Sest siin oleme sündinud, / tasasel maal, / siin on me rahu ja tasakaal ...., „ lõpetas Metsoja värsiseades.

Milleks lipp?

Trivimi Velliste küsis retooriliselt: „Milleks meile lipud? Misasi on lipp?“ Ta rõhutas, et tahame püsima jääda riigina ja olla selle maa peremees. „See lipp – räägib selget keelt, kes on selle maa peremees.“ Velliste arvates on Pärnu ainus omavalitsus, mille volikogu asutas Eesti Vabariigi 100. aastapäeva erikomisjoni eesmärgiga pühitseda linnas ja maakonnaski riigi lähenevat suurjuubelit väga väärikalt. „Eesti Vabariigi esimene valitsusjuht ja esimene president on siit pärit. Siin loeti kõige esmalt ette Iseseisvuse manifest. Me tahame rajada ausammast oma riigi väljakuulutajaile. Meie moraalne kohusetunne, meie väärikusetunne nõuavad, et me leiaksime lahenduse ka varjusurmas olevale Pätside kodumajale Raekülas.“ Seda öeldes palus ta kaasa mõelda lahenduste otsimisel: kuhu ja millisena luua ausammas riigi rajajaile? Missugune peaks olema Raekülas Riia mnt 273 hoone tulevik?

Eeskuju nakatab

„Andku need 130 lippu meile mõtteselgust tulevikku vaadata ja ka tulevikku jõuda! Peegeldagu meie suhtumine nendesse lippudesse meie suhtumist meie oma maasse ja rahvasse. Olgu meie lipukultuur lahutamatu osa meie kultuurist üldse!“ Velliste kinnitas uhkusega, et Pärnu linn ja maakond on meie lipukultuuri lemmikud. „Mitte kusagil mujal pole selles sihis nii visa tööd tehtud. Pärnus ja Sindis, Paikusel, Audrus ja Toris ning mitmel pool mujalgi.“ Velliste sõnul on Sindi noored ära teeninud erilisi kiidusõnu. Emadepäeval ja Vabariigi aastapäeval on läbi käidud Sindi tänavad – maja maja järel – ja väga viisakalt vabandades pakutud oma abi lipu heiskamisel seal, kus lipp puudu. „See abi on võetud vastu sageli suure üllatusena, aga enamasti heatahtlikult. Ma arvan, et Sindi koolilaste kuulsus levib varem või hiljem üle terve Eesti. Hea eeskuju on nakkav! Sindi algatusega on juba ühinenud Paikuse.“ Velliste arvamusega ühines sama päeva hommikul Komandandi aias kõnelenud Eiki Nestor, kes rääkis sellest veel hiljemgi.

Kiitused motiveerivad

Sünnipäevakõnet lõpetades piirdus Velliste kõige olulisemate kiitmistega. Ta õnnitles ja tunnustas Sindi lasteaeda, kes tuli tervitama endast 10 aastat vanemat lippu. Lisaks Rüütli platsile kogunenud koolide esindustele tänas ta ka teiste hulgast puuduvat Ühisgümnaasiumit, kes lõpetab oma tegevuse gümnaasiumina.

Pärnu koolidest tõstis eriliselt esile Vene gümnaasiumit ja Rääma põhikooli, kes tulid väga arvukalt välja. „Nimetamata ei saa jätta Pajo trükikoda, kes juba aastaid on tasuta teinud kõik meie trükised! Kiidusõnu pälvivad Sindi linnavalitsus ja Paikuse vallavalitsus. Inglastel on väljend last, not least. See käib Pärnu linnavalitsuse kohta, ilma kelle abita me ei seisaks praegu sellisel moel siin ega siirduks uhkelt Ranna kõlakotta. Suur tänu Pärnu linnavalitsusele ja linnapeale!“

Lipu seltsil on saamas tavaks 4.juunil tänada Rüütli platsil teenekamaid lipukultuuri edendajaid. Sedakorda pälvisid erilist tähelepanu klaaspüstidega Kaitseliidu Pärnumaa Malev, Sindi Gümnaasiumi õpetaja Mart Nõmm ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi liige Mari Suurväli.

Ege Kukk, Kardo Ojassalu, Priit Kask ja kõik esinejad väärivad lipu seltsi erilist tänu!

Piduliku tseremoonia lõppedes siirdus rongkäik Rüütli platsilt Ranna kõlakotta, kus esinesid Sindi, Tori, Treimani Paikuse Sireli ja Pärnu Kungla lauljad ühendkoorina. Tantsijatena astusid lavale Kuu nais- ja sega rahvatantsurühmad. Laule saatis Rein Vendla puhkpilliorkester. Luulelisi vahetekste luges näitleja Rein laos ja Luuleteatri õpilane Heleri All. Juba kontserdi ajal kuuldud publiku poolne tagasiside oli väga kiitev. Esinemine oli sedavõrd haarav, et rahvas istus kogu kontserdi aja nagu naelutatutena toolidel. Tavaliselt võimaldab vabaõhukontsert suuremat liikumist ja ka varem lahkumist. Sedakorda midagi niisugust polnud näha, mis annab tunnistust esinejate ja kontserdi korraldajate heast maitsest ning kõrgest ettevalmistuse tasemest.

Seda kõike tehti ilma tasu küsimata ja kuludki võeti enda kanda. Lipu seltsi erilist tänu pälvivad Kuu rühmades administreerivat tööd tegev Ege Kukk ja kunstiline juht Kardo Ojassalu. Lisaks juhendamisele teevad nad kaasa tantsupõrandal esinemistega, aga olid lipu seltsile abiks ka tehniliste abinõude muretsemisel, mis poleks olnud nende otsene ülesanne, kuid olid selleski pidevalt nõu ja praktilise tegevusega abiks. Kontserdi vastutav peakorraldaja Priit Kask kiitis oma lauljaid ja tantsijaid, kellega soovib veel tulevikuski mõnd muud projekti teostada.

Pildigalerii Tallinnast

Pildigalerii Põltsamaalt

Pildigalerii Pärnus

Samal teemal: