August Puuste on rääkinud oma eluga kõik, mida tal oli öelda
Pärnu kolledži Väärikate ülikooli vanim õpilane August Puuste (28.11.1913 – 2.03.2014) sammus kuni teekonna lõpuni sinimustvalget lippu südames hoides.
August Puuste sammub 2013 a oktoobris läbi kuldse sügise Väärikate ülikooli
August Puustet märkasin tema tugevas elujõus ja erilises sihikindluses kahjuks alles mõned aastat tagasi: siis kui Pärnus alustas tööd Väärikate ülikool. Seitse aastat on Pärnus tähistatud piduliku sündmuse ja rongkäiguga Eesti lipu sünnipäeva. Üllatusin siiralt, kui sain teada August Puuste vanusest ja olin tunnistajaks tema erakordselt heast füüsilisest ning vaimsest vormist. Veel möödunud aastal astus ta 4. juunil mööda Rüütli tänavat endast poole noorematega ühte sammu, käes muidugi sinimustvalge lipuke. Pärnu linna tänavatel kõndides või erinevaid kultuurisündmuseid külastades polnud harvad need juhused, kus ma vanahärrat kohtasin. Ma ei näinud teda kordagi küüru vajunud vanamehena. Igal jällenägemisel - oli see siis Väärikate ülikooli loengule tulles, kontserdil või näituse avamisel viibides või lihtsalt tänavaristmikul kohtudes - ütles ta alati mingi konkreetse mõttetera, mälestuskillu minevikust, eelmisel päeval kogetust, arvamuse päevapoliitikast. Tema vaim oli selge ja terane, arvestades mehe iga oli ka keha sportlikult reibas.
Kõike eelkirjeldatut taas silme ette visandades näivad mitmed tähtsad tunnustused kahvatuvat August Puuste väärikalt ja sirgeseljaliselt elatud elu ees. Pärnu linna teenetemärgi kavaler oli hetkel oma kodulinna eakaim mees. Eesti Vabariigi 87. aastapäeval annetas president Arnold Rüütel riigile ja rahvale osutatud teenete eest vabadusvõitlejale Riigivapi V klassi teenetemärgi. Tartu ülikooli Pärnu kolledži Väärikate ülikooli astus ta kohe kui see 2009. aastal avati ja osales loengutel kuni viimaste kordadeni.
Viljandimaal Polli-Peraküla Peetri talus sündinud August Puuste kuulus Kaitseliidu Sakala malevasse ja teenis Omakaitses. Eestit okupeeriva riigi NKVD troika otsusega saadeti ta 1945. aasta kevadel kodumaalt välja surmalaagrisse. Polli-Peraküla metsnikule määrati 15 aastat sunnitööd Kaug-Põhjas, lisaks 5 aastat asumist. Vabanes Venemaalt 1956. aastal. Muidugi ärastati kogu tema materiaalne vara, ainult surm ei saanud tema üle võimust ja kogutud vaimne vara säilis kuni elu lõpuni. Enne pensionile jäämist oli tema viimaseks töökohaks Pärnu Metsamajand.
