Kadri Simson kiidab Sindi tegemisi; Helen Lausma-Saar tutuvustab näitust

Sindi linnapea Marko Šorin tervitas rändnäituse Sinti toojaid ja teisi huvilisi ajaloolise meenutusega veerandsaja aasta tagusest mõranemisest maailma suurimas impeeriumis, mis võimaldas taastada Eesti Vabariigi sõltumatuse ja õiguse teha ise oma otsused siinse elu edasi viimiseks. „Perspektiiv sellest, et vabaduse hinnaks tuleb kas või kartulikoori süüa, meid siiski ei hirmutanud. Eesti rahvas on alati hinnanud demokraatlikke väärtusi ja ei ole kunagi põlanud selle eest võidelda.“

„Kui tänases poliitilises trügimises püütakse teatud tegude tähtsust pisendada, siis mujal osatakse Balti ketti endiselt kõrgelt hinnata,“ ütles Šorin ja näitas öeldu kinnituseks kingitust Balti keti idee autorile, mille samas ka Edgar Savisaarele üle andis.

Briti Rahvaste Ühendusse kuuluval Uus-Meremaaga assotsieerunud eksootilisel Niue saarel vermiti Balti keti aastapäeva auks mälestusmünt, mille piiratud kogus on jõudnud Eesti kollektsionäärideni. Mündi kujunduse autor on Prantsusmaa rahapaja Monnaie de Paris ehk Pariisi Müntimiskoja peagraveerija Joaquin Jimenez. Mündi esiküljel kujutatakse Balti riike ja nende pealinnasid ühendavat ketti.  Mündi paremal küljel näeb kolme riigi lippusid ja vasakut külge kaunistab ingliskeelne tekst: Baltic way anniversary 1989-2014. Kuna Niue saare ametlik riigipea on Briti kuninganna Elizabeth II, siis katab mündi tagumist poolt tema kõrgeaususe profiil. Mälestusmündi erilisus seisneb selleski, et on Uus Meremaa koosseisu kuuluval Niue saarel ühedollarilise maksevahendina ka ametlikult käibel. Siiski eritiraaž saareriigi käibesse ei jõudnud, sest kõik 8500 münti tõi Eesti Mündiäri Eestisse.

Tallinna linnapea Edgar Savisaar meenutas näitust avades oma viimast Sindi külastust mullu sügisel, kui selle linnakese seltsimajas toimus Rahvarinde 25. aastapäeva tähistava üleriigilise kontsertuuri  esimene esinemine. „Saime sellelt kontserdilt liigutava elamuse ja külalistena hea kontakti rahvaga. Sümpaatia oli vastastikune.“ Veel kinnitas Savisaar, et Balti keti juubeliaasta puhul kavatsetakse Pärnus avada mälestusmärk paigas, kus 15. juulil 25 aastat tagasi otsustati Balti keti korraldamine. „See, et me nüüd selle näitusega ringi käime, on tähtis selleks, et inimesed tajuksid endiselt Balti keti ajaloolist tähendust. Eriti vajalik on see nooremale põlvkonnale, keda sel ajal võibolla ei olnudki veel olemas, või olid alles liiga väikesed poisid ja tüdrukud, ega suutnud kõike vajalikul määral mõista,“ kõneles Savisaar, kelle hinnangul on Balti kett osa meie ajaloost, mida tuleb teada. „Balti kett jättis Eestisse maha jälje, mida hiljem on jäljendanud Kataloonia ja mitmed teised maad.“

Rahvarinde muuseumi direktriss Helen Lausma-Saar ütles, et oma nooruse tõttu ei saa ta mäletada Balti ketti nõnda nagu see on vanemate inimeste mälestustes. Aga sellele vaatamata sai ta ajaloolasena 25 aasta tagust sündmust tundma õppides kureerida näituse ettevalmistamist koos kujundajate Inga Raukase ja Tuuli Aulega. Kuraator selgitas rändnäituse pealkirja „Kes on Su kõrval?“ mitmetähenduslikku sisu. Lausma-Saare sõnul märgib küsivas vormis esitatud sõnum esmalt muidugi kunagist õlg-õla kõrval seismist Balti ketis, kus võhivõõrad üksteisel käest kinni hoides lootsid paremat tulevikku. „Äreval ajal hooliti rohkem kaaslastest ja ühiste eesmärkide seadmisel tehti suuremaid jõupingutusi. Aga ka tänapäeval peaksime inimesi enda ümber rohkem märkama, mõistma ja väärtustama. Nüüdki vajame samasugust hoolimist!“

„Rändnäitus sai alguse 17. mail toimunud rahvusvahelisel muuseumiööl. Rahvarinde muuseumist rändas näitus Järvamaa muuseumisse, edasi Pärnu Keskraamatukogusse, Sakala keskusesse, Abja päevakeskusesse ja nüüd on ta jõudnud novembri alguseni Sinti. Talvel näeb näitust Tartus ja siis jõuab väljapanek uuesti tagasi koju, Rahvarinde muuseumisse,“ tutvustas Lausma-Saar näituse teekonda.

Riigikogu liige Kadri Simson ütles, et tema on Pärnu järel teist korda sama näitust avamas ja rõhutas head meelt tundvalt, et see väljapanek rändab eeskätt just mööda Eestimaa ärksamaid paiku. Ta hindas Sindi muuseumi tublidust ja linnapea ettevõtlikust, et näitus ka Sindi rahvale kättesaadavaks teha. „Me kõik teame Sindi erilist sinimustvalget vaimsust. Me teame Sindi õpilaste püüdlikku kasvamist Eesti lipu kultuuri edendamiseks oma linnas, mis on eeskujuks tervele riigile. Ajavaimsus, mis oli 25 aastat tagasi, on siin endiselt suuresti jõus. Seepärast on sellel näitusel Sindis väga eriline rõhuasetus.“

Muuseumi juhataja Heidi Vellend ja majahoidja Kiki Pärnpuu katsid kõigile näituse avamisele kogunenud inimestele kohvilaua, mille ääres istudes vahetati mõtteid poliitikast ja esitati Keskerakonna esimehele küsimusi. Sindi Gümnaasiumi algklasside õpetaja Eneli Arusaar kinkis Savisaarele kooli logoga tassi ja küsis muuhulgas, millal läheb elu Eestimaal paremaks? Savisaar vastas, et tuleva aasta 1. märtsil.

Samal teemal: