Hispaanias hakati advendiaega tähistama 4. sajandi lõpus, mujalmaailmas 6.–10. sajandil. Rõõmus ootuseaeg pole ajalooliselt siiskitähendanud pidutsemist, vaid hoopis vastupidi — advendiajal püüti igatiaskeetlikult läbi ajada. Paastuajal välditi liha söömist ning piiratitoidukordi, kõht söödi täis vaid üks kord päevas. Loobumine aitasvabaneda isekusest. Paastuajal kokkuhoitud raha ja toiduga aidati neid,kes puudust kannatasid. Sel ajal pühenduti ka heategevusele. Õigeusukirikus kestab jõulueelne paastuaeg koguni 40 päeva.

6. detsember on nigulapäev ehk Myra piiskopi püha Nikolause mälestuspäev. Nigulapäeva tähistatakse aastas kaks korda, kevadine on 9. mail. Nikolaus vabastas kolm ülekohtuselt vangistatud ohvitseri, kinkis kolmele tüdrukule raha, et nad saaksid abielluda, päästis kolm surma mõistetud noorukit, aitas laevnikke merehädas ning tegi muud head.

Püha Nikolaus suri 6. detsembril 343. Sellest sai talvine nigulapäev 13. sajandil, mil lastele hakati Lääne-Euroopas kinke tegema ja millest sai alguse kingitusi jagava Santa Clausi ootamise komme. Temaga on seotud kõik jõuluvanad. 1087. aastal viidi püha Nikolause säilmed Bari linna Lõuna-Itaalias. Seda sündmust meenutatakse kevadisel nigulapäeval.

Nagu Andreas on ka Nikolaus Venemaa kaitsepühak.

12. detsember on kolmas advent.

13. detsember on luutsinapäev ehk püha Lucia mälestuspäev.

Jõukast perest pärit Lucia jagas oma varanduse vaestele ja keeldus abiellumast nagu tema eeskujuks olnud püha neitsist märter Agatha. Hüljatud kosilane andis Lucia üles kui kristlase (kristlus oli veel keelatud) ning neiu hukati 304. aastal. Pärast surma sai temast armastatud pühak, eriti austati teda Sitsiilias.

Rõuge kandis öeldi lastele, et kui luutsinapäeval jõuluehteid valmistada, siis kasvab kuusk jõululaupäeval poole võrra pikemaks.

19. detsember on neljas advent.

21. detsember on toomapäev. Kristlased mälestavad sel päeval uskmatut apostlit Toomast. Rahvakalendri järgi on see pühade-eelne suurpuhastuse päev — majast aetakse Tahma-Toomas välja. Toomapäev juhatab sisse jõulud.

22. detsembril kl 1:38 algab talv.


24. detsember on jõululaupäev.
Sel ööl tähistatakse Jeesuslapse sündi.

25. ja 26. detsember on jõulupühad. 26. detsember on ka märter Stefanose mälestuspäev — tehvani- ehk tabanipäev. Alates 10. sajandist hakati teda hobuste kaitsepühakuks pidama.

Jõhvis öeldi, et esimene jõulupüha jääb kiriku hooleks, teine mängude jaoks, kolmandal käiakse pühasid ära saatmas. Vanasti oli kolm jõulupüha, 25.–27. detsember.

28. detsember on süütalastepäev.

Raevunud Herodes lasi Petlemmas ja selle lähedal tappa kõik 2-aastased ja nooremad poisslapsed, sest oli kuulnud tähetarkadelt tulevase maailmavalitseja sünnist. Laste kui veretunnistajate mälestuspäeva hakati kirikus tähistama 5. sajandi esimesel poolel.

31. detsember — vana-aasta.

Allikas: Maalehe arhiiv