Neuroloogia valdkonda kuuluvad sellised haigused nagu migreen, Parkinsoni tõbi, Sclerosis multiplex, Alzheimeri tõbi. Need on need teemad, millega neuroloogid ambulatoorses töös eelkõige kokku puutuvad. Teine osa on statsionaarne ravi ehk haigla, kuhu satuvad inimesed valdavalt erakorralistena. Kõige sagedasem juhtum nii meil kui Eestis tervikuna on insult.
Kas insultide arv on viimasel ajal kasvanud või püsib mingil kindlal tasemel?
Ta on püsinud nii ja naa: piirides 180–240 juhtumini 100 000 elaniku kohta. Viimased sellekohased uuringud on tehtud viis aastat tagasi ja see näitas stabiilset seisu. Insultide arv Tallinnas on 1600–1700 juhtu aastas. Samas seda aastat analüüsides ei mäleta ma oma praktikas sellist insultide hulka.
Kui raske haigus on insult? Ja kas see on prognoositav või paratamatu?
Nii ja naa. Insult võib olla väga kerge, aga tema raskusaste sõltub väga palju sellest, mis ajus täpselt toimub. Kui inimene haigestub insulti, on meil keeruline öelda, kuidas haigus kulgeb. Võib-olla suudame mingisuguse prognoosi öelda esimese 24 tunni jooksul, aga valdavalt me seda ei suuda. Seetõttu võtame kõiki haigeid sama tõsiduse ja raskusega. Aga tervikuna on insult väga raske haigus.
Kas insuldi puhul on kindlat ravimit?
Rohtu, mida arst haigele kirjutab, insuldi puhul ei ole. Insult on rangelt erakorraline seisund ja arstid saavad aidata haigeid siis, kui nad jõuavad kiiresti haiglasse. Praegu on kliiniliselt tõestatud efekt neli ja pool tundi. Meil on võimalus inimest aidata ainult siis, kui ta on kiiresti haiglasse jõudnud. Mitte miski muu ei aita kui kiire abi.