Eduard Rajari loeng Pärnumaa kalmistutele maetud inimestest
Jaanuarikuu viimasel päeval ingerisoome majas alustatud Eduard Rajari loengute sari Pärnumaa kalmistute teemal jätkus sõbrapäeval maakonna surnuaedadele maetud tuntud ja vähe teatud kuid elutööga tunnustamist väärivate isikute tutvustamisega.
Eduard Rajari ütles, et Pärnumaal on ainsana väga eeskujulikult kaardistatud üksnes Häädemeeste kalmistu. Sama töö tegemist vajaksid maakonnas ka paljud teised matmispaigad. Nagu tavaliselt, oli seekordki vestlusvormis toimunud loeng väga huvitav, kuna tõi esile lisaks üldistele teadmistele ka täiesti ootamatuid fakte või tuletas meelde unustusehõlma vajuvaid olulisi momente.
Uulu kalmistule maetud Vassili Baranov (25.04.1914-04.05.1985) oli erusõjaväelane, kes kaua aega andis tööõpetuse ja masinaõpetuse teadmisi Pärnu III Keskkoolis (praegune Pärnu Vene Gümnaasium). Pensionieas hakkas ta juhendama poiste käsitööringi, milles pearõhk asetus puitehituste maketeerimisele, ajalooliste puuehitiste autentsele sidustamisele. Tema eesmärk oli edasi anda Karjala puuehitiste traditsiooni. Selleks valmistas Baranov terve rea puukirikute makette, osa neist pärandas Pärnu Muuseumile. Muuseumi tellimusel valmistas meister ülitäpse Ruhnu puukiriku maketi mõõtkavas 1:1. Kiriku täielikul hävinemisel näiteks tulekahjus võimaldaks nimetatud makett kiriku täielikult taastada algsel kujul.
Vändra Vanal kalmistul puhkab Anton Õunapuu (1887-1919) muldne keha. Ta oli Eesti esimene võimlemisõpetaja, samuti Eesti skautluse rajaja. Esimese eestlasena lõpetas Helsingis Võimlemise Instituudi, 1911 ilmus esimene artikkel skautlusest, Ta asutas 1912. aastal esimese skaudirühma Pärnu Poeglaste Gümnaasiumis ja 5 aastat hiljem esimese rühma Tallinnas. Reaalkooli ja Kommertskooli poistest asutas Õunapuu Õppiva Noorsoo Roodu, millega julgestas Eesti Wabariigi väljakuulutamist. Vabadussõja alul lõi mees Kalevi Maleva ja läks vabatahtlikult nendega rindele. 1919 sai haavata kuid läks paranemata rindele tagasi, kus langes Pitalovo all.
Tori kalmistu mulda on sängitatud ehitusettevõtja Jaan Tammann (22.06.1832-03.10.1890),
kelle elutööks sai õigeusukirikute ehitamine. Pärnumaal asuvad tema rajatud kirikud Jõõpres, Kergus, Kilingi-Nõmmes. Üldse ehitas ta kokku 12 või 13 kirikut. Teda autasustati Stanislavski ordeniga. Samas oli ta rahvusliku liikumise tegelane, Eesti Põllumeeste Seltsi mõtte algataja ja esimese põhikirja koostaja. Tammann oli tegev Aleksandrikooli komitees ja Eesti Kirjameeste Seltsis, C. R. Jakobsoni mõttekaaslane ja toetaja. Sikana karjamõisa omanikuna ehitas maakliiniku, kuhu kutsus arstiks Dr. Janis Dzirne. Samal ajal on huvitav teada, et tema poeg Aleksander August Tammann ütles lahti mitte ainult talupojaseisusest, vaid ka eestlusest. Aleksander August Tammann oli jurist, rahukohtunik, notar. Temagi on maetud samale kalmistule.
Need on vaid üksikud näited kümnete ja kümnete nimede seast, kellest rohkema teadasaamine oli igati ennast hariv ja silmaringi avardav ligemale paari tunni pikkune õppepäev. Täiesti eraldi teemana lubab Rajari käsitleda Pärnu Alevi kalmistule maetud inimesi mõnel järgneval korral.
Samal teemal:
