24.11.2016, 00:00
Eesti kirjakeele looja kahtles rahvakoolides
“Talukoolid on hädavajalik pahe kõikides kihelkondades, kus koduõpetus on surnud, ülimalt aga mittevajalik teistele,” oli Kuusalu pastori Eduard Ahrensi seisukoht, võttes arvesse kihelkonna talulaste kodus omandatud oskusi.
FOTO:
Juba XIX sajandi lõpul tõdeti, et me kõneleme Kuusalu pastori Eduard Ahrensi loodud keeles. Selles keeles on koostatud Tartu rahulepingu tekst ja seda õpetatakse välismaalastele eesti keelena. Kuid Ahrensile on ette heidetud ka rahvakoolide rajamise vastast hoiakut. 1839. aasta Eestimaa sinodil esinesid mitmed estofiilsed pastorid tuliselt koolide pooldajatena, nähes neis ainukest rahva kultuuri tõstmise võimalust. Kas need pooldajad pidasid seejuures silmas seda, et eestlased tõstaksid hariduse abil eesti rahva kultuuri või nägid nad selles pigem võimalust eestlaste astumiseks saksa kultuuri keskkonda? Rahvuslik liikumine ei olnud veel alanud. Ka Eduard Ahrens osales diskussioonis. Tema lähenemine oli, nagu kõiges muuski, mida ta tegi, pragmaatiline. Kindlasti ei suutnud üks isik oma tahtega objektiivseid protsesse väärata, küll võis ta ehk enne tegutsema hakkamist asjaomaseid paremale läbimõtlemisele kutsuda.