Pärnakate ühispilt Riigikogu hoone peasissekäigu ees
Eile möödus 96 aastat Saksa okupatsiooni lõppemisest, kui Saksamaa volinik Baltimaades August Winning tunnustas de facto Eesti iseseisvust ja varem põranda all tegutsenud Eesti Ajutine Valitsus sai asuda riiki avalikult juhtima. Tähelepanuväärset sündmust meie riigi ajaloos tähistasid Pärnumaa koolide 52 Eesti Lipu Seltsi noort abilist õppepäevaga Toompeal ja Westholmi gümnaasiumis.
Muistsete eestlaste kants
Õppepäeva korraldas Eesti Lipu Selts koostöös Riigikogu kantselei ja Jakob Westholmi Gümnaasiumiga. Riigikogu liikme Annely Akkermanni kutsel sõitsid varahommikul Pärnu Vene gümnaasiumi, Ühisgümnaasiumi, Vanalinna põhikooli, Rääma põhikooli ja Audru põhikooli õpilased Toompeale. Ajaloost teame, et arvatavalt kogu Toompea küngas on olnud alates iidsest ajast muistsetele eestlastele kuulunud linnusekomplekside ala, kus pärast taanlaste ülemvõimu kehtestamist hakkasid meie kaugete esivanemate oletatavad puit- ja kuivmüüritisega linnuse konstruktsioonid terviklikuks kivilinnuseks muutuma.
Giid Archibald-Stiwan Kald viis noored kõigepealt Toompea hoonetekompleksi maketi juurde, kus andis põgusa ülevaate ajaloolise rajatise kujunemisest. Järgmisena võeti kohad sisse Riigikogu saali rõdul, kus tavaliselt istuvad külalised ja ajakirjanikud. Kald rääkis, et aastatel 1920-1922 ehitatud uusbarokse ekspressionistliku stiiliga Riigikogu hoone on terves maailmas ainulaadne rajatis. Kuid õpilaste soovil keskendus giid sedakorda mitte niivõrd Toompea rajatiste arhitektuurile vaid riigi juhtimise küsimustele.
Suurem töö tehakse ära väljapool Riigikogu saali
Riigikogu saalis viibides kinnistus mõnigi varem koolis õpitud teadmine kohapealset emotsionaalset tunnetust kogedes veelgi paremini mällu. Küllap teati varemgi, et näiteks peaminister on Eesti riikliku struktuuri ülesehituses tähtsuselt alles viies riigimees, aga rõdul istudes jäi see lõplikult meelde. Kald rääkis sellestki, et suurema töö teevad Riigikogu liikmed ära komisjonides ja suurde saali tullakse üksnes eelnevat tööd lõplikult viimistlema ning seaduseelnõude poolt või vastu hääletama.
Sellest, kuidas ühe Riigikogu liikme tööpäev tegelikult välja näeb ja mille kõigega tuleb tegeleda, rääkis nõupidamiste ruumis väga suure laua taga istuvatele Pärnumaa noortele Annely Akkermann. IRL fraktsiooni ja eestseisuse liikme sõnul on Riigikogu liikme töö väga mitmetahuline. Kõige suurem osa tööajast kulub ühes kümnest alatisest komisjonist. Nimelt iga Riigikogu liige kuulub ühte alatisse komisjoni ja võib veel lisaks kuuluda Euroopa Liidu asjade komisjoni, mis on samuti alatine komisjon. Euroopa Liidu asjade komisjon käsitleb kõiki Euroopa Liiduga seonduvaid poliitikaid, eelnõusid ja üksikküsimusi.
Ranna elevant seaduslikuks!
„Mina töötan keskkonnakomisjonis, mis käsitleb mulle väga südamelähedasi teemasid – looduskeskkonda osoonikihist kuni fosforiidivarudeni. Lisaks keskkonnapoliitika ja keskkonnakaitse. Keskkonnakomisjoni valdkond on väga lai, seetõttu oleme omavahel ära jaotanud valdkonnad, millega süvenenumalt tegeleme.“
Tema valdkondadeks on vesi, meri ja kalad, mis Pärnumaa saadikule on kahtlemata väga olulised. „Ma olin nõndanimetatud „Pärnu ranna elevandi“ seaduseelnõu juhtivmenetleja, mis võimaldas elevandil rannavees seista seaduslikult. Samuti oli võimalik muuta kalapüügiseadust nii, et räimelimiidid jaotatakse Pärnumaa kalurite vahel täpsemalt. Pärnumaa kalapüüdjaid, -töötlejaid ja –sööjaid rõõmustab kindlasti ka hülgepüügi taastamine juba kevadel. Kalavarusid saab kaitsta ka toituva ja püüniseid lõhkuva hülgepopulatsiooni vähendamisega, kasutades sealjuures hülgenahka, liha ja rasva. Veeseadust oleme muutnud kolm korda nii, et see oleks karmim nende paisuomanike vastu, kes ei täida kohustust tagada kaladele pääs nende paisudest ülespoole. Võitlus Sindi paisu kaladele läbipääsetavaks muutmise nimel alles käib, täpsemalt, Keskkonnaamet on Sindi paisu omanikega kohtus. Looduskaitseseaduse muudatusega seadustati loomade karjaaedade ehitamine merre, sest nii saame rannaniitudel loomi karjatada, et rannaniidud püsiksid liigirohked ning oleksid sobivad puhke- ning toitumispaigad suurtele rändlindudele.“
Parlamentaarse diplomaatia tähtsus
Viimasel aastal, peale Venemaa tungimist Ukrainasse, tegeletakse pingsalt energiaturvalisuse loomisega, kuna tänapäevasõda toimub olulises osas finants- ja energiaturgudel. Eesti ja kogu Euroopa peab väga kiiresti muutma ennast sõltumatuks Venemaa energiast.
Akkermann selgitas, et peale Krimmi annekteerimist muutus vilkaks ka parlamentaarne diplomaatia. Euroopa ja USA parlamentide liikmed suhtlevad omavahel tihedalt, et selgitada teistele riikidele oma seisukohti ja leida ühiseid meetodeid Venemaa agressioonile vastu seismiseks. Majandussanktsioone ei kehtesta ükski riik heameelega, need vähendavad majanduskasvu kõigis riikides. Eesti, teised Balti riigid ja Poola on visalt selgitanud Kesk-Euroopa riikidele Venemaa vastu suunatavate majandussanktsioonide vajalikkust.
Hääletuste ettevalmistamiseks loeb Riigikogu liige oma töö käigus läbi tuhandeid lehekülgi dokumente ja uuringuid. „Meile teevad ettekandeid oma ala tippteadlased ja arvamusliidrid, me kohtume spetsialistidega ja saame nende kohtumiste käigus targemaks iga päev.“
Akkermann kinnitas, et Riigikogu liikme töö teevadki põnevaks kohtumised väga intelligentsete ja karismaatiliste inimestega. Talle endale on sügavaima mulje jätnud Gruusia eelmine president Mihhail Shakashvili ja USA president Barack Obama. „Noorte hulgas tekitab elevust kohtumine Prints Harryga, kes on väga vahetu ja karismaatiline. Väga hariv ja innustav oli ka ametlik visiit Luksenburgi ning kohtumised nende parlamendi liikmetega. Luksenburglased räägivad vabalt nelja keelt: emakeel luksenburgi keel, kooliharidus on saksakeelne, seadusandlus prantsusekeelne ja äri käib nagu igal pool inglise keeles.
„Töö Riigikogus on keeruline ja kurnav, aga põnev ja innustav. Mulle meeldib,“ kõneles Akkermann noortele.
Kui ministrid saabusid
Nõupidamiste ruumist lahkudes sammuti üle õue edelapoolsesse hoonete nurka, kus kõrgub 45,6 m kõrgune Pikk Hermann. See on ehitatud aastatel 1420 kuni 1430. Tippu tõusmiseks tuleb astuda 225-le astmele, mis ülespoole jõudes muutuvad paksude seinte vahel üha ahtamaks.
Maa peale tagasi jõudes lähenesid kella seierid ühele. Ministrid saabusid Riigikogu infotundi. Noored said riigimehi väga lähedalt näha ja seegi oli neile omaette elamus. Väike jalapuhkus Valges saalis ja siis mindi aegsasti rõdule, kus on kõigil huvilistel luba istungeid jälgida. Riigikogusse pääseb turvakontrolli läbides väga hõlpsasti iga inimene, kellel selle vastu huvi peaks olema. Mitte kõigis riikides pole asi nii lihtne. Kald tõi näiteid, kus erinevates riikides tuleb luba taotleda nädalaid või kuid ette. Mõnel juhul tuleb oodata luba parlamendi istungi jälgimiseks terve aasta. Venemaal võiks see kõne alla tulla üksnes heade tutvuste kaudu jne.
Aktiivsus nakatab teisigi
Pärnu Vanalinna Põhikooli 9B õpilane Madis Rea oli väga aktiivne küsimusi esitama nii giidile kui Riigikogu liikmele, kellega hiljem arenes vestibüülis pikemgi vestlus. Rea soovis tingimata ka pisut aega infotundi jälgida ja tema ettepanekul viibitigi veerand tundi rõdul. Kui peaminister Taavi Rõivas kuulis, et Pärnumaalt on saabunud üle poolesaja Eesti lipu kultuuri edendaja Toompeale, tuli ta spetsiaalselt kõiki neid noori rõdule tervitama. Madis Rea kasutas kiiresti võimalust ja võttis peaministrilt autogrammi. Ta oli silmast silma kohtunud peaministriga ja seepärast 100% päeva õnnestumisega rahul.
Eesti polegi nii väike ja noor...
Õppepäev lõppes Westholmi gümnaasiumi aulas, kus pärnakad koos pealinna õpilastega kuulasid Trivimi Velliste ettekannet. Velliste meenutas 96 aasta tagust Saksa okupatsiooni lõppemist ja Eesti Ajutise Valitsuse tööd Konstantin Pätsi juhtimisel. Ta julgustas noori olema uhkemad oma riigi üle. „Pea saja-aastane Eesti riik on paarisaja maailma riigi seas üks vanimaid. Eesti riik ei olegi nii väike kui sageli arvatakse. Eestist väiksemaid riike on päris palju. Pealegi pole üsna paljudel suurrahvastel oma riiki.“
Veel rääkis Velliste vajadusest austada ja armastada sinimustvalget lippu, millele tahab kaasa aidata tänavu kümneseks saanud Eesti Lipu Selts. Velliste tõstis esile Pärnu linna ja maakonna mitmete koolide panust lipukultuuri arendamisse ja tõstis teiste seast esile Pärnu Vene Gümnaasiumi, kuigi paljud teisedki on kiituse ära teeninud. Ta tänas Westholmi gümnaasiumit selle eest, et 4. juuni varahommikul olid selle koolinoored koos mitmete teiste Tallinna koolide esindustega sinimustvalge lipu sünnipäeval Pika Hermanni jalamil.
Samal Teemal:
