Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit võitis kohtus Kaitseministeeriumit

Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit (ESHL) korraldas 30. novembril Tallinna Linnaarhiivi hoones ühingu kahekümnendat tegevusaastat tähistava piduliku vastuvõtu oma liikmetele, koostööpartneritele ja inimestele, kes uskusid tegevdirektori aususesse seni kuni Kaitseministeerium pidi lõplikult kohtus oma kaotust tunnistama.

Tiina Tojak saab tänuks tehtu eest väärilise kingituse

ESHL oma tegevuse valguses

ESHL asutati 1993. a 21. augustil Pärnu raekojas. Läinud nädala laupäeval peeti enne pidulikku vastuvõttu ka liidu üldkoosolek, kus tegevdirektor Tiina Tojak tegi 20-aasta pikkusest tööst põgusa ülevaate. Tegelikult ulatub nende tegevuse algus paarikümnest aastast kaugemasse minevikku. Aastatel 1989 kuni 1993 toimetati samade eesmärkide nimel Pärnu Muinsuskaitse Seltsi nimetuse all.

Esimeseks suureks ja ülemaaliseks ettevõtmiseks sai president Konstantin Pätsi ausamba taastamine Tahkurannas. Järgnesid linnapea O. Brackmanni mälestussammas, Endla teatri ja Nikolai kiriku mälestuskivid Pärnu linnas. Pärnu Garnisoni kalmistul uuendati 135 hauatähist. Taastati suursugune Amandus Adamsoni Vabadussõja mälestussammas Pärnu Alevi kalmistul. Esimeste aastatega tähistati matmispaiku, taaspaigaldati Vabadussõjas langenute mälestustahvleid kirikutes ja taastati mälestussambaid Pärnumaa 15 eripaigus. Kuid jõuti ka väljapoole ja taastati Balti pataljoni matmispaik Mäetaguse kalmistul Ida-Viru maakonnas.

Alates 1993. a augustist laienes tegevus uue nime all ja iseseisva liiduna üleriigiliselt paljudesse suundadesse. Osaletakse Saksa kalmistute taastamisel üle Eesti. Sakslastega tehtava koostöö kõrval on samuti head suhted näiteks lätlaste ja soomlastega, samuti mitmete saatkondadega. Liiduga teevad koostööd Pärnu õpilasmalevad, aga ka teised ühingud: muinsuskaitse seltsid, metsavendade liit, Kaitseliit, ka Eesti Lipu Selts jne.

Suurt tööd on tehtud Tallinna Kaitseväe kalmistul: sepisväravate paigaldamine, ümbritseva müüri renoveerimine, peavärava täielik renoveerimine, Vabadussõja mälestusehis ja kogu ala digitaalmõõdistamine. Kaitseväe kalmistul tehtud tööde loetelu võib jätkata paarikümne aasta lõikes: Vabadusristi kavaleride matmispaiga taastamine; uute matuste korraldamine ja hauatähiste paigaldamine; Eesti sõjaväelaste säilinud haudadele hauatähiste taastamine; kalmistu üldplaneeringu taastamine. Samuti abistatakse omaste soovil mitmete Nõukogude ohvitseride ümbermatmiste ettevalmistamist. Teatavasti on kunagise Nõukogude okupatsioonivõimu teadmisel kalmistut hävitatud ja eesti sõdurite puhkepaiku rüvetatud hauatähiste purustamise ja pealematmistega. Mõnikord isegi ei maetud Eesti sõjamehe kalmule Nõukogude okupanti, küll aga paigaldati uus nimetahvel, mis oli eriti küüniline.

ESHL on väljaandnud pisitrükiseid või voldikuid kõikide sammaste ja hauatähiste avamise puhul. Praegu on ettevalmistamisel 8 käsikirja. ESHL- i töö hõlmab peamiselt perioodi, mis ulatub XX sajandi algusaastatesse.

ESHL tööd pärssis alusetu süüdistus

Kahjuks pole ESHL saanud kogu oma tegevuse kestel keskenduda peamisele eesmärgilisele tegevusele ja viimased enam kui neli aastat on tulnud kohtus tõestada, et Kaitseministeeriumi süüdistused rahade ebasihipärases kasutamises on olnud alusetud. Sellest valulikult okkalisel teel kõndimisest kõneles Tiina Tojak üldkoosolekul pisut pikemalt. ESHL oli 2008. aasta sügisel parajasti kolimas Kaitseliidu Pärnumaa Maleva hoone väiksematest ruumidest Tallinna maantee 49a avaramasse tuppa, kui liidu tegevdirektorit külastasid õiguskaitseorgani töötajad volitusega korraldada läbiotsimist. Nii uuest kui vanast kohast võeti kaasa hulk dokumente ja arvuti mälu. Läbiotsimine korraldati ka tema kodus. Tojak on oma väljaütlemistes tagasihoidlik ja ei süüdista ka võimalikku pealekaebajat. Ta nendib üksnes, et küllap võis olla tegemist ausa kuid rumala tähelepaneliku ja liidu tegevuse pärast muret tundva inimesega, kes ei andnud oma arutu tegevusega võimalikele tagajärgedele päris hästi aru. Kuid vesteldes mitmete teiste asjale lähedal seisvate inimestega võib olla alust ka kahtlusteks sellest, et ESHL-i vastu oli siiski suunatud täiesti teadlikult pahatahtlik aktsioon, mis võinuks kogu liidu tegevuse senisel kujul hävitada.

ESHL-i katsed saavutada Kaitseministeeriumiga kohtuvälist kokkulepet ei andnud vähimatki tulemust ja ministeerium rõhus jätkuva visadusega peale, et süüdistustele õigustust leida.

Et kogu süüdistus oli ehitatud üsna savistele jalgadele, annavad tunnistust mõnedki tähelepanekud, mis ei haakugi otseses tähenduses juurdlusprotsessiga, aga omavad oma erakordsuses imetlusväärsust. Võib arvata, et ühel mittetulundusühingul ja selle tegevdirektoril pole võimalik palgata suure raha eest parimaid advokaate, mida Kaitseministeerium võib endale maksumaksja raha eest lubada. ESHL-il puudus isegi raha riigilõivu tasumiseks. Aga siit saigi alguse võiduka lõpuni viinud pikk kohtusaaga. Kui tuntud ja taibukad advokaadid olid nimetanud tuhandetesse kroonidesse küündivaid tunnihindasid, siis kohtus Tojak ootamatult advokaadiga, kes oli valmis tasu osas tegema liidule sobivaid mööndusi. Teise meeldiva üllatuse valmistas Harju Maakohus, kes nõustus riigilõivu tasumisega graafiku alusel, mis jaotus 13-le aastale. Ilmselt nägi õiguse mõistja terane silm juba menetluse alguses, kelle poolele õigluse mõistmise kaalud kaaluvad.

Nii ka juhtus ja ESHL seljatas käesoleva aasta kevadel kohtus suure ning võimsa Kaitseministeeriumi. Nüüd tuleb ministeeriumil tasuda kõik kohtukulud. Lisaks tasuda rahasumma, mis pidanuks olema ESHL-iga sõlmitud lepinguga välja makstud juba aastaid tagasi. Lepingu tingimuste rikkumise tõttu tuleb ministeeriumil tasuda veel viivised ja viiviste viivised.

Pärnu vandeadvokaat Ljudmila Tamar väärib erilist tänu, kelle inimlik suhtumine ja erakordne tarkus sillutas teed õigluse jaluleseadmiseks, mis päädis selle aasta 20. mail Harju Maakohtu lõpliku õigeksmõistva otsusega. Sellepärast oli ka Tamar kutsutud sõjahaudade liidu pidulikule sündmusele, et omistada suurepärasele inimesele ESHL Teenete Rist. Üldse oli sedakorda kümme aastat tagasi loodud Teenete Risti saajaid kuus inimest. Lisaks sellele kingiti nii Teenete Risti saajatele kui ka paljudele töötajatele, koostööpartnerite ja toetajatele ESHL-i tänumärk eelkõige tänuks usalduse eest kõige raskemal ajajärgul. Teenete Ristid ja aumärgid andsid üle liidu president Meelis Pääbo ja tegevdirektor Tiina Tojak.

Tervituskõnega esines Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees Trivimi Velliste, kes rääkis muuhulgas varemgi esitatud kujuka näite inglastest. Miks on inglaste muru nii kaunis? Aga sellepärast, et inglased niidavad muru kaks korda nädalas ja nii järgemööda 400 aastat. Velliste soovis, et ka ESHL hooldaks veel 400 aastat järjest meie eel käinute ja tulevaste põlvede mälestust.