Esimeste lasteaedade hulgast esimeseks
Sindi lasteaia algusaegade kohta leidub vähe andmeid. Siiski teatakse, et Sindi kalevivabriku direktor Joseph Wulf asutas 1892. aasta 9. märtsil lasteaia, millele paar aastat hiljem soostus Riia õpperingkonna kuraator Nikolai Lavrovski ka ametliku asutamisloa väljastama. Nii dateeritakse lasteaia sünniks aastat 1894. Esimeseks lasteaia juhatajaks valiti Fröbeli süsteemiga väljaõppe omandanud Pärnu preili Marie Tõnisberg. Esimesed koolieelsed lasteasutused loodi 19. sajandi Euroopas (Inglismaal, Belgias, Hollandis jm.) valdavalt vabrikute juurde. Sindis liideti vabriku huvides tööd alustanud lasteaed 1887. aastal asutatud Sindi ministeeriumi kooliga.
Esimeste lasteaedade loomisega jõuti meie maal küll juba enne Sinditki algust teha, aga kestva järjepidevusega töötavatest lasteaedadest osutub olemasolevate andmete põhjal Sindi lasteaed Eesti vanimaks. Teadaolevalt peetakse Eesti vanimaks eralasteaiaks Tallinnas asutatud lesk paruniproua Elisabeth von Uexküll Väikelaste Hoiuasutust, mis avati 1840. a suvel. Sindist 15 km kaugusel Pärnus avati esimene lasteaed-lastepäevakodu "Hoffnung“ 1847. a sügisel, kuid nende lasteasutuste õigusjärgse järjepidevuse kestvus on tänaseks ammu katkenud. Tallinna vanim, Kopli lasteaed (asutatud 1. detsembril 1918) tähistas mullu sügisel 95-aastaseks saamist.
Kui Eesti esimene lasteaiahooneks projekteeritud maja valmis 85 aastat tagasi pealinna Kopli elamupiirkonnas, siis Sindis saadi päris oma maja 1967. a. Varem tegutses lasteaed spetsiaalselt nende vajadusi arvestavalt projekteeritud ruumides 1901. a valminud koolimaja teisel korrusel. Enne uhke punastest tellistest koolihoone avamist kasutati 6 aastat tööliskasarmust ümberehitatud hoonet ühiselt kooliga. Veel varem leiti ajutist peavarju seltsimajas, aga alustati Karskuse Seltsi ruumis. Algusaastatel veedeti suvepäevadel aega ka parki ehitatud paviljonis.
Moodsa Fröbeli süsteemiga lasteaed
Metoodiliselt juhinduti Sindi lasteaias algusest peale saksa pedagoogi Friedrich Wilhelm August Fröbel'i koolieelse kasvatuse õpetusest. Eelkooliealiste kasvatusasutuste asutamisel tõi ta keelekasutusse sõna 'lasteaed'. Sindis nimetati lastehoiu asutust alguses supikooliks ja lasteaia nimetus võeti kasutusele hiljem.
Oma maailmavaateliseks aluseks võttis Fröbel kristliku maailmapildi, looduse tähenduslikkuse ja humanismi, pidades seejuures samavõrd oluliseks mängu arendavat ja kasvatuslikku mõju, toonitades isetegevuse, käsitöö ja emakeelse õpetuse tähtsust. Fröbeli seisukohalt väljendub inimese vaimse loomuse keskne joon tegevustungis. Seega tuleb lapsele võimaldada juba esimesest elupäevast alates vaba isetegevusele suunatud arenemist. Areneda saab nii, nagu nõuab inimeses peituv ürgjõud. Ainult nii saaks elada looduspäraselt, mis tagab arengu ja õnneliku elamise.
Fröbel uskus vankumatult lapse võimet aimata ette elumõtet mõtestavaid seoseid. Sellest lähtuvalt asetas ta rõhu fantaasiale, mis võimaldaks haarata nähtavaid nähtamatuga ühendavaid mõtteosi. Tema hinnangul ei taha laps mitte üksnes tegutseda ja teada, vaid omab ka tungi Jumala tunnetusele.
Fröbeli pedagoogika käsitles nelja põhiprintsiipi: täiuslikkust, isetegemist, mängu ja usalduslikku suhtlemist täiskasvanu ning lapse vahel. Igasugune mängumaterjal peab rahuldama lapse hinge kõiki külgi ja Fröbeli arvates pidi see sisaldama loodust, arve, geomeetrilist nägemust, sõna ja keelt, kunsti, Jumalat. Fröbel toonitas palli kui esimese ideaalse mänguasja tähtsust. Mängupalliga õpib laps tundma loodust, geomeetrilist kuju, vormi ja värvide mitmekülgsust. Teise tähtsa asjana nimetas ta kujunditest kera, silindrit, kuupi.
Sindis pandi suurt rõhku näputööle (voolimised, voltimised, põimimised) ja joonistamisele. Vanematele lastele õpetati lisaks lugemist ja kirjutamist. Samuti õpetati vene keelt, millel oli tol ajal ministeeriumikoolides eriliselt oluline koht.
Vabrikult linnale
Lasteaed võeti linna omandisse alles 1993. aastal, kuni selle ajani kuulus lasteaed Sindi vabrikule. Samal ajal astus direktori ametisse Viivi Palmissaar, kes on kõik need aastad siiani edukalt lasteaeda juhtinud. Palmissaar tunnustab kolme linnapead, kellest igal ühel on olnud kaalukas osa lasteaia arengus. Liina Maaste oli linnapea, kes võttis pankrotistunud vabrikult väga viletsas seisus olnud lasteaia omavalitsuse haldusesse. Mati Mettuse ajal viidi läbi põhjalik hoone uuendamine. Marko Šorin tegeleb intensiivselt lasteaia laiendamisega.
Pidu seltsimajas
Reedel tähistas lasteaed 120. sünnipäeva Sindi seltsimajas. Linnapeana lasteaeda õnnitledes lootis Marko Šorin, et juba sügisel peaks avatama kahele rühmale täiendavad ruumid koolihoones. Tervitajate hulgas olid Pärnu Maavalitsuse haridus- ja kultuuritalituse juhataja Hede Martšenkov, Sindi Linnaraamatukogu direktor Ene Michelson, Sindi Gümnaasiumi juhtkond, Sindi Muusikakooli direktor Merike Teppan-Kolk ja teised. Eesti Lipu Selts kinkis lasteaiale 120 suuremõõdulist sinimustvalget käsilippu, et lapsed harjuksid aegsasti Eesti lippu väärtustama. Viivi Palmissaar austas tänukirjadega tema eel töötanud juhatajaid ja pika staažiga töötajaid, samuti linnapäid.
Ümmarguseks tähtpäevaks valmis Sindi lasteaia laul ja esinduslipp. Teksti kirjutas Ene Michelis ja viisi andis sõnadele Kristel Reinsalu. Lipu kujundas Maris Kuusk, kes on ka Paikuse valla Mesimummi lasteaia lipu autor. Maris Kuusk ütles, et lipp sai kujunduse osas lõpliku viimistluse Tallinna Lipuvabrikus, kus sealsed oma ala asjatundjad olid heatahtlikult abiks. Lasteaia esinduslipu kinkijaks oli Sindi Linnavalitsus.
Väga suur kingitus lasteaiale ja tervele Sindi kogukonnale on tähtpäevaks trükist ilmunud raamat „Sindi lasteaed läbi sajandite, 1894 – 2014“. Raamat annab põhjalikumaid teateid lasteaia asutamisest, XX sajandi esimesest poolest, lastesõimest, Nõukogude aastatest, lasteaia munitsipaliseerimisest, linna lasteaia ajaloo algusest, koduste laste õpirühmast, lastepäevakodu majandamisest kriisiaastail, munitsipaal-lastepäevakodu tegemistest, traditsioonide tekkest, staažikate töötajate meenutustest ja käesoleva aasta tegemistest. Raamat on illustreeritud rohkete fotodega. Eriti väärtuslikud on kaugemas minevikus tehtud fotod.
Samal teemal:
