Elav legend Taivo Sikk
Päev enne 78-dat sünniaastapäeva, 23. oktoobril, peeti Sindi spordiedendaja Taivo Siku austuseks 6. mälestusvõistlus korvpallis. Olgu sellele lisaks veel mõned märkmed suurepärase isiksuse elust ja tegevusest.
Oivaline inimene väga laias tähenduses, innukas korvpalli harrastaja ja hea matemaatika õpetaja – need kolm omadust on enamasti esimesed, mis tema kaasaegsetel kõigepealt meenuvad kui räägitakse Taivo Sikust.
Mõisaküla mees, kes oli seminari haridusega matemaatika õpetaja, asus 1961. aastal ametisse Sindi Keskkooli. Sealt alates sidus ta oma ülejäänud elu Sindi linnaga ja kogus enda lähedusse hulga spordisõpru, kes teda tänaseni üksnes heade sõnadega meenutavad. Entusiasm oligi just see, mis Sindi korvpalli edendas, sest Sikul puudus kehakultuuri alane akadeemiline ettevalmistus ja ta tegi treeneri tööd harrastussportlase tasemel. Ent vaadeldes pikas ajalises kestuses Siku hingestatud pühendumust oma meelis spordialale, väljuvad teda lähedalt tundvate inimeste mälestused kindlalt märgistatud korvpalli platsilt hoopis kaugematele aladele.
Aasta oli 1974, kui Sikk otsustas moodustada noorte poiste kossu satsi. Peamiseks põhjuseks sai tema esimese poja Toomase jõudmine kolmandasse klassi ja alates sellest vanusest oligi just õige aeg alustada korvpallitreeningutega. Tegelikult mõtles Sikk korvpallile juba pikalt varemgi ja kui sündis teine poeg, pani talle nimeks Tõnno. Seoses Eesti korvpalli 90. juubeliga kuulutas alaliit välja Kuulsuste Halli ehk Hall Of Fame'i valimised. Esimeste nimede, Tiit Sokk, Jaak Lipso ja Priit Tomson, kõrval on tõsiselt pakutud 12 parima hulka ka kunagist Tallinna Kalevi keskmängijat Tõnno Leppmetsa, kes oli omal ajal Sikule heaks eeskujuks ja just seepärast soovis ta sama nime ka oma pojale.
Taivo unistuseks oli kasvatada läbi korvpalli algtõdede tugev korvpallivõistkond ja kasvõi ükski legend, mis tal ka õnnestus. Selleks meheks osutus Andrus Nagel, kes ei vaja ilmselt lähemat tutvustamist isegi mitte spordist kaugemalt mööda minejate hulgas. Korvpallur saavutas Nõukogude Liidu meistri tiitli, parim saavutus Euroopas on olnud EM-i kuues koht. Nagelist rääkides meenus Sindi Gümnaasiumi ajalooõpetajale Lembit Roosimäele 1993. a. Euroopa meistrivõistlus. 6-ks tulnud Eesti koondis võitis esimeseks osutunud Saksamaa seisuga 113-100. Küllap kuulub kaudne au selles võidus ka õpetajale, kes isegi aastates üle 60 ei loobunud aktiivsest treeningust.
Kalmer Jürima hakkas omaaegses Sindi Keskkoolis korvpalli mängima Nageliga samas pundis. Korvpalli mängib ta praegugi aga meenutuseks asetas lauale mõned väljavõtted 1977. aasta koltunud Spordilehest ja ajakirjast Pioneer. 10 aastat Taalis ja Sindis kehalise kasvatuse õpetaja ametit pidanud, nüüd kahemehe firma OÜ After Ski üks omanikest ja Sindi suusaradade arendaja oli kunagi Sindi noorte korvpallipoiste meeskonna kapten. 1977. aasta ülevabariigilisel pioneerimängude lõppvõistlusel Pärnus sai Sindi keskkooli korvpallimeeskonna kapten eriauhinna, millest kirjutas tunnustavalt Spordileht ja ajakiri Pioneer avaldas kogu võiduka meeskonna ühispildi. Vaatamata väga halvale tolleaegsele trükikvaliteedile on õnneks siiski kõik tookordsed mängijad ära tuntavad: Meelis Tauk, Andrus Nagel, Kalmer Jürima, Toomas Kivimägi, Mihkel Reinsalu, Taivo Sikk (treener), Andrus Vassilets (nüüd Maiste), Toomas Sikk, Peeter Põhonin, Jaanus Urla. Vaid Raul Eamets, kes samuti võistles, puudub pildilt. Huvitav on teada nende tublide võistlejate edasist käekäiku.
Meelis Tauk on vast kõige paremini teada ansambli Tanel Padar & The Sun kuulajatele, sest 2004 aasta suvest kuni 2008. aasta suveni esines ta selle bändi koosseisus. Oma valdkonnas samuti elavaks legendiks peetav kitarrist ja helirežissöör Meelis Tauk on andnud esimesed stuudiokogemused kümnetele hästi edasijõudnud bändidele nagu Dawn Of Gehennat või Discruciori. Taugi eripära ja tarmukus on tema lahutamatu loomuomadus.
Pärnu linnapea ja kauane maavanem Toomas Kivimägi on küllap vist hästi tuntud ka väljapool Pärnumaa piire. Võibolla on oluline niipalju lisada, et sportlikest eluviisidest pole temagi siiani loobunud ja koos reketiga külastab meelsasti ka Sindi tenniseväljakuid.
Mihkel Reinsalu on lõpetanud Tartu Ülikooli kehakultuuri teaduskonna, samas õppinud ajaloo teaduskonnas ka psühholoogiat. Peale ülikooli lõpetamist töötas ta12 aastat korvpallitreenerina, alates 2003-st Invicta treenerina. 2000-st aastast saadik on Reinsalu olnud Eesti Päevalehe juhatuse liige ja 1. veebruarist 2008 juhatuse esimees. Eelnevalt on ta töötanud õpetajana, olnud Eesti Korvpallinaiskonna peatreener, projekti- ja müügijuht.
Andrus Maiste nimi seostub ioonküttesüsteemi, kui ühe ökonoomsema majakütmise liigiga, mis jõudis 2002. aastal Eesti turule ja mille üks paigaldajaid on olnud Maiste juhitud osaühing Powerterm. Hetkel tegeleb Maiste ehitusega nii siinpool kui sealpool Soome lahte.
Toomas Sikk on oma isa lihane vanem poeg, kelle mõtteteravus ei jää alla isale. Toomas Sikk harrastab mõttesporti ja temaga kohtuvad kõige sagedamini mälumängurid.
Peeter Põhonin pääses viimasel kohaliku omavalitsuse valimistel suure häältekogusega Sindi Linnavolikogusse ja juhatab nüüd haridus- ja kultuurikomisjoni tööd, mille üheks osaks on ka spordi temaatika. Peeter Põhonin on eriti viimasel aastal aktiviseerunud ka ühiskondliku tegevuse vallas, aidates korraldada kodaniku algatuse korras mitmeid kultuuri ja spordisündmuseid läbi Sindi Sõprade Seltsi. Peeter Põhonin on ka üks järjekindlamaid Siku mälestusvõistlustel osalejaid. Kuuest seni peetud võistlusest on ta koos Janar Romani, Tarmo Tõnismanni ja Toomas Karotammega osalenud kokku viiel aastal.
Jaanus Urla on tõsine laevaehituse detailide spetsialist.
Raul Eamets on Tartu Ülikooli makroökonoomika professor. Makroanalüütik ütleb, et paljud märgid majanduses viitavad sellele nagu oleks languse põhi käesoleva aasta talvega ära olnud ja vaikselt hakkab asi paremaks muutuma. Kindlasti on see majandusteadlase poolt antav sõnum lootustandev, tegelikult sportlasele igiomane optimism.
Põhjus, miks ma pidasin vajalikuks lühidalt peatuda 1977. aasta pioneeride mängu võiduka Sindi korvpalli meeskonna kõigil liikmetel, seisnes selles, et tegelikult kandub jõuline eesmärgistatud palliheitlus paratamatult üle ka edaspidise elu mõtestatud püüdlustesse. Eriti edukalt kulgeb see aga siis kui võimalikult varakult on olnud käepärast hea tee näitaja. Väärib erilist tähelepanu, et Taivo Siku käe all korvpalli mänginud meestest kuulus tervelt viis korvpallurit tolleaegse liiduvabariigi esiliiga võistkondadesse (nüüdne meistriliiga). Need mehed olid Andrus Nagel (lisaks pikaaegne Eesti koondislane), Kalmer Jürima, Vello Kaar, Valvo Rausk ja Alo Liidema.
Taivo Sikk polnud üksnes treener vaid ka andekas õpetaja ja lihtsalt hea seltsiline, kes köitis tavaelus huumori ning praktilise meelega. Meeledejäävatest seikadest on palju räägitud ja mõnestki olen juba varem kirjutanud. Arvatavalt saaks kuuldust pika põneva jutustuse koostada. Toon vaid mõne uue näite juurde, millest rääkisid Mihkel Reinsalu, Mati Mettus, kes samuti korvpalli mängis ja Silva Sikk, tema õpilane ja minia.
Kui Taivo Sikk muretses endale žiguli, siis peale trenni said mõned poisid temaga tagasi Sinti sõita. Kord õnnestus Mihkel Reinsalulgi sellega koju saada. „Mäletan siiamaani, et talvel žiguli esiklaas külmaga ei soojenenud Paikuselt Sinti sõites kunagi täielikult ülesse ning koomiline oli vaadata, kuidas Taivo teed "läbi lukuaugu" küürutades piilus,“ meenutas korvpallipoiss kauget aega, mis nüüdki nalja teeb.
„Teine juhus oli see, et riietusruumis profilaktikat läbi viies, kiitles Taivo, et võib 100% tuvastada, kes suitsetab. Seda kuidas ta siis seda teeb, demonstreeris ta minu peal. Mäletan, kuidas mul jalad nõrgaks lõid, sest see oli nii veenev, et mul tekkis tunne, et nüüd jäängi vahele. Tegelikult polnud ma suitsu kunagi proovinudki.“ Jutu lõpuks lisas Mihkel Reinsalu, et Taivo enesekindlus oli ka palliplatsil ületamatu: „Tema korduv kõnepruuk oli ikka - katku mind üksta puha kes, oma 10 silma viskan ma ikka ära.“
Kuid mida rääkis Mati Mettus? „Jah, korvpalli olen tõesti natuke mänginud, kuid nii rohkem enda lõbuks,“ ütles kauane Sindi linnapea – nüüdne ekslinnapea, kes on veendunud, et Taivo Sikk oli, on ja jääb paljude Sindi poiste silmis legendaarseks suurkujuks nii matemaatika õpetajana kui ka korvpalli edendaja ja treenerina. „Ja mis seal salata, teinekord need kaks asja läksid ka ühte patta, kus meeste omavahelises aasimises lubatud vekslid korvpalli platsil tuli lunastada matemaatikas. Nimesid siinkohal ei nimeta, kuid ühel treeningul lubas Taivo Sikk poistele, kes viskab vabaviskeid kümnest kümme sisse, see saab keskkooli matemaatika lõpueksami hindeks viie. Ja nii see juhtuski, et oma teadmistega matemaatikas kahega maadlev noormees viskaski kümnest kümme sisse,“ meenutas nüüd taas matemaatika ametit pidav mees sündinud lugu. „Nagu Taivo Sikk ise ütles, oli tal ühest küljest tunne sees ikka sant küll, aga aumehena ta sellest lubadusest välja tuli ja noormees sai lõpueksami hindeks mitte küll viie, vaid kopsaka nelja.“
Mati Mettus töötas neli aastat Sindi Keskkoolis õppealajuhatajana. „Saatuse heal tahtel olime mõlemad õppinud matemaatika õpetajateks, nii et mul ei olnud teinekord mitte mingit probleemi minna andma tunde klassi, kus õpetajaks oli Taivo Sikk. Ta lihtsalt helistas mulle hommikul vara ja palus kas ma saaksin täna tema eest tunnid ära anda. Loomulikult ma sain, probleem oli lahendatud ja elu läks edasi.“
Silva Sikk tuletas meelde üht lõbusat seika oma äiast, mis tänapäeval võibolla ei tundu nii naljakana, sest elu ja olud on tundmatuseni muutunud. Kunagi olid koolis klassides telefonid, et õpetajatele teateid edastada. Tunni ajal helises telefon ja õpetaja Taivo Sikk vastas sellele. Kõne lõpul tahtis üks õpilastest teada, kes helistas. Õpetaja vastas: „Ronald Reagan Valgest Majast!“ Muidugi nalja kui palju ja kihistamist tükiks ajaks.
Kuue varrukast katkematult pudenenud anektoodid andsid edasi õpetlikke sõnumeid, mis teisiti rääkides poleks nii hästi kuulajateni iialgi jõudnud.
Kuna endal pole olnud juhust temaga kunagi kohtuda, on mälestusi kuulates tekkinud hetkelisi kahtlusi, kas igavikku lahkunud inimest ei püüta liigse ilustusega meenutada. Siiski veendun järjest rohkem selles, et temaga lähedalt kokku puutunud inimesed on niisama siirad nagu Taivo Sikk seda nähtavasti oli ja seepärast räägivad nad julgelt ka neist asjust, mille kirja panekul olen kohati olnud kahevahel. Kui sõbrad julgevad rääkida oma kaaslasest ka väikeste vimpkade puhul ausas positiivses valguses, siis on kõik hästi ja ükski legend polegi enam legend, vaid inimese elu on saanud võltsimatult legendaarseks, millest kõneldakse veel kaua sügavas lugupidamises.
Spordiklubi Kalju president Helle Artel ütles, et võistlus kulgeks ladusalt, siis selleks on vaja ka kohtumõistjaid ja palus edasi öelda tänusõnad vilemeestele Ranno Tohver´ile ja Hendrik Laas´ile. „Oleks vaid selliseid tublisid noori vilemehi nagu Hendrik rohkem,“ kiitis Artel. Kõik punktid panid kirja Katariina Vaabel ja Kelly Solovjov. „Tänusõnad neile kõigile ja samuti Sindi Gümnaasiumile.“
