Elektrilood: Gandalf tõi elektri tagasi
Tavaliselt juhtub elekter katkema ikka tormi aegu, kui vihma kallab kui oavarrest, tuul mühiseb ja äike siin-seal raksatab. Ega soojal suvepäeval ei tahagi väga toas istuda. Nii oleme perega vaadanud seda suurt vaatemängu "suure ilma teleri ees" ka ukseesisel trepimademel.
Külmast ja pimedast ajast meenub aga eelmine talv, kui lund oli metsateel kohati puusani. Öelgu ametlikud ilmamõõtjad, mida tahavad - kui puusani, siis puusani. Juhtus olema just aeg, mil mees oli teises Eesti otsas tööl ja meie pojaga sõitsime kahekesi linna vahet, et tööle ja kooli saada ning toitu varuda.
Autoga taluteele sisse ei saanud: jätsime selle ööseks kohalikku bensiinijaama, mis külavahetee ääres, kodust paar kilomeetrit. Kelguga lohistasime poekraami koju. Sinna jõudes selgus, et elektrit pole. Veepumpa kasutada ei saanud, nii kogusime hangedest lume padadesse ja kivipliidile sulama. Sellest saime pesuvee ja koertele pudru keema. Küünlaid meie peres väga ei kasutata. Palju odavam on alternatiivelekter: igas toas lambike aku toitel, arvuti UPSiga vaatame tavaliselt õhtused uudised ära ja pumpame kaevust vett. Küünlaid kasutasime aga pojaga eelmisel talvel õues teed lahti kaevates. Poeg leidis, et elava tulega latern on kuidagi palju õdusam kui kükloop, mis näitab vaid ettepoole valgust. Nii kaevasime hubase laternatule valges tol pimedal õhtul metsateed lahti. Toas aga istusime hiljem ahju ees soojas ja mängisime lauamänge. Päris õdus õhtu oli.
Kui poiss oli veel väike, lugesin talle palju põnevaid raamatuid ette. Nende hulgas olid ka "Sõrmuste isanda" lood ja võlur Gandalf. Gandalf oli jätnud poisile sügava mulje: ta uskus, et Gandalf elab meie maja lähedal metsas ja kaitseb meid kurjade jõudude eest.
Ükskord, kui elekter jälle mitu päeva ära oli, toimetasime nagu ikka: hommikul linna tööle, lasteaeda ja õhtul terve perega koju metsa. Arutasime just, kas elekter on ehk juba tagasi. Kodutee viimasel käänakul hakkas pimedusest paistma maja hele kuma (ühes toas oli tuli põlema jäänud). Poiss hõiskas äkki: "Gandalf on kodus! Gandalf tuli meile!" Ega tema aru saanud, et elekter tagasi. See oli ikka Gandalf, tema suur sõber ja võlur.
See kõnekäänd on meil siiani kasutusel. Kui linnast tulles selgub, et elekter tagasi, kõlab ikka kellegi suust: "Gandalf on kodus!"
