Endla näitleja kohtumine Pärnu vene kogukonnaga
Indrek Taalmaa: lavalgi võib jääda sarnaselt metsa eksimisega korduvalt samasse punkti jõudvalt ringe tegema.
Indrek Taalmaa
Indrek Taalmaa kohtus esmaspäeval Pärnu Eakate Avahoolduskeskuses MTÜ Pärnu ja Pärnumaa Slaavi Kultuuriühingu liikmetega, kes huvitusid lähemast tutvusest Endla teatriga.
Slaavi kultuuriühingu liikmed avastasid endi jaoks huvitava vestluspartneri Indrek Taalmaa poja klassivenna ema kaudu umbes sama juhuslikult nagu Leila Säälik omal ajal leidis Taalmaas hea talendi siis kui oli kutsutud Viljandisse Merike Metsa stuudioteatrisse lavastajaks. „Sinu koht, poiss, on teatris,“ olevat Ugala näitleja Leila Säälik kohe esimesel nägemisel öelnud mehele, kes polnud vastupidiselt valdavale enamikule näitlejaist mingit eelnevat erialast koolitust saanud. Nii saigi ta järgnvad rollid 1991. aastal juba Ugalas. Mõni aasta hiljem siirdus Rakvere Teatrisse, edasi Vanemuisesse ja alates 2006-st mängib pisut Konstantin Pätsi meenutav näitleja Pärnu Endlas.
Sarjas "Tuulepealne maa" oligi tema osaks mängida Pätsi rollis, millest esimesi episoode nähti ETV-s mäletatavasti 2008. aastal. Pärnu vene kogukonna huvi eesti kirjanduse vastu on märgatav ja soovitakse ka Endla etendusi näha. Ollakse kenasti lõimunud Eesti ühiskonda ja mõistetakse teatud määral ka riigikeelt kuid siiski tunnistatakse, et kirjandusliku keele tundmine pole sedavõrd tasemel, et suudaks piisava arusaadavusega jälgida lavalt kuuldavat teksti. Soovitakse sünkroontõlget ja selle ettepaneku lubas Taalmaa ka oma teatri juhtkonnale edasi anda. Teada on seda, et taolisi katsetusi ka omal ajal isegi prooviti. Tänapäeval puudub vajadus juhtmete vedamiseks, aga igasugune tehnika maksab krõbedat hinda ja tõlgile tuleks samuti korralikku palka maksta. Samas selgus vestlusest, et ühingus leidub võimekaid inimesi, kes oleksid valmis vabatahtlikena tõlkima.
Slaavi ühingu inimesi huvitas, kas ta ka vene autoreid on mänginud? Jah, päris mitmete vene klassikute loomingut on Taalmaa mänginud ja ka vene filmides saanud rolle. Seda oli vene kogukonnal sama meeldiv kuulda nagu Taalmaal ühingu tublide kokkade poolt küpsetatud maitsvat pirukat hammustada ja hästi keedetud kohvi kõrvale rüübata.
Rohkete küsimuste seas huvituti ka üsna tüüpiliste teemade käsitlemisest. Näiteks: kuidas ikkagi suudab näitleja väga pikki tekste pähe õppida ja kõike meeles pidada? Taalmaal pole kunagi teksti meelde jätmisega raskuseid olnud. Küll tuleb näitlejatelgi ette unustamisi, aga üldjuhul mängitakse sellest elukutselistele oskustele tuginedes nii osavalt välja, et saalis istujale jäävad taolised apsud märkamatuks. Taalmaa tõi näite kuidas ühel korral sattus ta paarilisega korduvale ringile umbes taoliselt nagu metsa eksides hakkab inimene samasse punkti tagasi jõudma. Kolmandat korda samasse kohta naastes tegi Taalmaa osava käiguga asjale lõpu ja hiljem ilmnes, et vaatajad polevatki eksitust märganud.
Jutuajamisest selgus, et ka väikese vene kogukonna inimeste hulgas on andekaid loomingulisi isiksuseid. Kes rääkis samuti oma näitleja eeldustest, mis mingil põhjusel pole leidnud täiel määral teoks tegemist, kes tutvustas sealsamas oma luulevaramut. Sokova Faina esitas enda kirjutatud luuletusi: „Tänu saatusele“, „Elu jätkub“. Alla Meose luuletused kõnelevad peamiselt kõigest, mis seostuvad armastusega, olgu see sõpruslik või midagi muud. Tema loomingust on trükitud „Naiselik ilmutus“, „Armastuse tango“, „Vanaema aabits“.
Hubaselt mõjunud salongiõhtu muutsid veelgi õdusamaks Pärnu Muusikakooli flöödi mängijad. Taalmaa sõnul on MTÜ Pärnu ja Pärnumaa Slaavi Kultuuriühingu liikmete näol tegemist meeldiva vene kogukonna intelligentsiga, kellega leiab hõlpsasti hea kontakti.
