Euroopa Liidu noorima peaministri nägemus riigi sajanda juubelini
Peaminister Taavi Rõivas vestles eile Pärnu Tervise konverentsikeskuses Väärikate ülikooli kuulajatega sellest, milliseks peaks Eesti muutuma aastaks 2018.
Stenbocki maja Toompeal
Kuhu jõuda?
Alates aastast 2012 oli Taavi Rõivas sotsiaalminister, kelle president mullu 26. märtsil kinnitas Eesti peaministriks. Sama ootamatu kui oli toona tema tõusmine valitsuse juhiks, osutus üllatuseks ka eilne esinemine Pärnu väärikatele. Tegelikult pidanuks kava järgi esinema Rein Lang, aga kuulajad jäid väga rahule ka asendusesinejaga. Olles pidevas kahekõnes sadade kuulajatega, kõneles peaminister lähema kolme aasta nägemusest. Kuid alustas isiklikust tõdemusest ja kinnitas veendunult, et poleks häbi kiita ka varajasemaid valitsusi.
Viimase kümnendi majandusnäitajate põhjal näeb majanduse mahu kahekordistumist. „Teistel Euroopa riikidel on keskmiselt ainult 20% . Palgad on kasvanud 1009 %, samas Soomes või Rootsis 30 kuni 40 %. See on minevik ja praegune palgatase meid ei rahulda. Mahajäämust Soome ja Rootsiga pole kerge tasa teha ja vahe püsib ka täna. Majanduskasv peab jätkuma.“
Enamvähem samaaegselt koos Läti, Leedu, Soome, Poolaga saab 2018. aastal ka Eesti 100-aastaseks. Nii nagu praegu on Läti Euroopa Liidu eesistuja maa, varem Itaalia, Kreeka jt., saab juubeliaastal Eesti sama austava ülesande ja kohustuse. „Kogu Euroopa ja terve maailma pilgud on siis meile pööratud. Saabuv 2018. aasta on siis mõtteline joon sellest kuhu tahame jõuda.“
Poolteist last pole piisav
Mitte ainult kasvav majandus pole oluline, veelgi suurem tähtsus on kasvava rahvaga riigil. „Poolteist last peres. Kas see on piisav, et jääda püsima tuhandeks aastaks? Minu asi pole öelda Katile ja Matile, et nende peres võiks olla kolm last. Minu ja valitsuse asi on luua eelduseid lastele.“ Tartus ja Tallinnas on mure lasteaedadega kõige suurem. Rõivas tõi näite enda kogemusest. Tema 5-päeva vanusele lapsele lubatud järjekorras kolmesajandana arvele võtmisel saada lasteaiakoht alles 7 aasta pärast. Pärnus on märksa parem. Rõivase arvates peaks riik omavalitsustele õla alla panema.
2018. a on Eesti majandus veerandi jagu suurem. Keegi olevat andnud nõu panna majandus kasvama, mille peale peaminister vastas: „Tere hommikust! Nii lihtsalt asjad ei käi. Riiki ei kasvatata, aga saab luua eelduseid: näiteks soodsa maksukeskkonna kujundamisega.“
Mitte kõik töölt kõrvale jäänud pole töövõimetud
Eestil on kasutamata ressursse tööealiste inimeste näol. Ta rääkis ümmarguselt sajast tuhandest töövõimetust pensionärist, kellest osa võiksid tahte korral töötada. „Enamik luu või liigeste haigustega, ärevushaigustega, kõrgvererõhu tõvega. Sajast tuhandest kaks kolmandikku ei tööta, aga kolmandik tahaks tööd teha. Seda on Pärnu linna jagu inimesi, kes räägivad töövõime halvenemisest, aga tahavad töötada. Nende jaoks tuleb luua vajalikke tingimusi.“ Rõivas tõi näiteks 4 aastat Riigikogus töötanud Pärnu mehest, kelle keskkõrva sisse asetatud vidin võimaldab töötada üle keskmise võimekusega väga edukalt. Varem olevat tema võimekus küündinud umbes 400 % kanti! „Kui inimesel endal on tahet ja motivatsiooni, on võimalik abivahenditega aidata. Väidan, et riik peab appi tulema.“
Noortele tööd
Sama puudutab teisigi ühiskonnagruppe, kes tulevad õpingutest. „Kas kohe võetakse plaksutades tööle? Ei võeta. Infotehnoloogias ja tervishoius on teisiti ja tuntakse tööjõust pigem puudust. Siis võetakse koguni koolipingist.“ Enamasti siiski ei võeta ilma töökogemuseta tööle. Tekib nõiaring, sest ilma tööta ei saakski kogemust omandada. Suurbritannias aitab riik inimesi tööle, luues praktika kohti ja makstes osa ise kinni. Saalist võttis väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli sõna ja ütles, et meilgi on see võimalus olnud. Peaministergi kinnitas, et Eestis on asi poole parem. Aga see pole veel ideaal. Tehnikumi lõpetajatele on tööpuudus väga suur. Rõivas ei teadnud täpselt, kuidas ja kui palju praegused seadused võimaldavad noori tööle rakendada, aga tema ise alustas kümneselt tööga. Ta müüs ajalehte Eesti Ekspress. Toona oli praktikale pääsemine lihtsam, arvas Rõivas.
Tänapäevane tehnoloogia võimaldab Peipsi lüpsikutest kordades suuremat tootlikust
Peaminister julgustas ka pensionieelikuid jätkama tööd õpitud erialadel vaatamata tehnoloogia uuendustele, milleks tuleb uusi teadmisi omandada. Ekraanile ilmus number üks üheksa nulliga.
Miljard eurot Euroopa raha, mis suunatakse lisandväärtuse suurendamisega tootlikkuse kasvuks. „Mitme lehmaga Leida Peips toime tuli? Tal tuli 20 kuni 40 lehma päevas lüpsta,“ teadis Rõivas nimetada, kuid tunnistas samas, et on Õismäe paneelmajas kasvanud ja seal polevat lehmi näinud. Saalist arvati, et Viljandi näidissovhoosi lüpsifarmi sotsialistliku töö kangelane toimetas umbes 100 lehmaga. „Võime selle numbri välja otsida, aga see ei ole nii hirmus tähtis,“ sekkus Rõivas ja selgitas, et Peips kasutas lüpsikut, mille peale saalis võttis võimust heasüdamlik naer. „Jään lolliks, et ei tea midagi. Lüpsikuga suudab mitukümmend korda rohkem,“ Rõivas naeris rahvaga lõbusalt kaasa ja tunnistas, et pole kordagi ise lüpsnud.
„Käisin 5 aastat tagasi Raplamaal, kus rumeenlanna suudab lüpsta 800 lehma. Raiküla farmer on investeerinud uude tehnoloogiasse ja lüpsikarusselli suudab opereerida ainult 1 inimene. Väätsal on 2200 lehma, neli inimest. Tähtis on investeerida nutikasse tehnoloogiasse.“
Teine näide põlevkivist. Eestis saadakse elektrit põlevkivist. „Investeerides samasse kivisse oleks võimalik võtta kasumlikust ka kolm korda rohkem. Mitte elektrit, vaid õli tootes.“
Taristud
Ühendustest kõneldes asub ajalooline kaupmeeste Pärnu teel, kuhu tuleb uus raudtee. Eesti saab ühendatud Euroopa pealinnadega. Pärnust jõuab kolmveerand tunniga Riiga või Tallinna. 2018. a ei ole Rail Baltic veel valmis, aga ehitus jõuab faasi, kus raha on olemas ja eeltööd tehtud.
Ekraanile joonistus Eesti kaart noolte ja valgete juttidega. Küsimus, millega tegu? Erinevate oletuste seast koorus ka õige vastus: elekter. „Äkki saab viie välja kirjutada,“ naljatles peaminister, kellel oli tõsine tahtmine paremaid vastajaid ka tõepoolest tunnustada. Kaks kõrgepinge liini ületavad Soome lahte ja kaks suunduvad Läti poolele. Tinglikult Venemaa poolele minev jõuab samuti Lätti. Kui midagi juhtub Eestis, siis teame, et on piisavalt head ühendused põhjas ja lõunas. Elektrivõrguhaldur Elering avas eelmise aasta oktoobri lõpus Tallinna lähedal Kiisal 250-megavatise võimsusega avariireservelektrijaama (AREJ), millega kindlustati ühendust. „Tänu ühendustele on elektrihind madalam, kui suletud ringi korral. Eestis on juba elekter odavam võrreldes Läti ja Leeduga.“
Sama lugu on gaasiga. Praegu on toruühendus Lätiga, loodetavasti lähitulevikus saab see olema ka Soomega, et mitte sõltuda ainult ühest allikast, mis tuleb Venemaalt.
Endine sotsiaalminister on tegelenud palju tervishoiuga
Perearsti juurde minek peab paranema. Aastal 2018 on Pärnus kaks perearstikeskust: kesklinnas ja haigla juures. „Väga hea idee, ütlevad perearstid,“ vahendas peaminister, kellele ütle Suurväli vahele, et kõik ei ela ainult linnas. Veel lubas Rõivas selle märkuse peale pisut Kilingi-Nõmmele, kus natuke rohkem inimesi. „Terviseamet peab tagama, et arst reaalselt maapiirikonnas olemas oleks, samuti apteek. Aga katsu sa näiteks Kablisse meelitada apteeki tegema. Kui tehakse suure apteegi linna, peaks kohustama tegema filiaali ka maa kohta.“
Rõivas tahtis jätkata küsimusega, mida me kõige rohkem kardame? Kuid Suurväli soovinuks kuulda rohkem regionaalpoliitikast. „Kui lastel koole ei ole, mida me sinna apteeki teeme? Räägime sellest kah,“ tegi Suurväli ettepaneku.
Setumaa rahvas kasvab!
Regionaalpoliitika juurde pöördudes ütles peaminister, et maailm on muutunud väiksemaks mitte kilomeetritelt vaid tundidelt. „Autode lisandumine suurendab distantsi. Mõned peavad isegi Pärnut Tallinna tsoonis olevaks.“ Hiljuti Setumaal käinud Rõivas avastas, et Setumaal on rahvaarv hakanud kasvama. „Küsisin, mis seda põhjustab? Vastati, et neil on säravate silmadega inimesed, kes kirjutavad projekte ja inimesed tulevadki. Ega peaminister saa öelda, kuhu midagi tuleb. Tuleb kohapeal läbi rääkida ja otsustada. Ilma kohalikelt küsimata ei saa teha Pärnumaal ainult üht omavalitsust.“
Printsi kogemus julgustab
Olemaks valmis kõikvõimalikeks stsenaariumiteks on vaja kahte sammast. „Prints Henry, tegelik nimi passis hoopis teine ja pikem (toimetaja märkus: Suurbritannia ja Põhja-Iiri prints Henry Charles Albert David Mountbatten-Windsor) ütles, et Eesti sõdur on maailma parim. Prints ise oli koos meie meestega võitlemas ja seepärast teadis seda oma kogemustest.“
Teisena on vaja tagada parim varustus. „Otsustasime aprillis osta hollandlastelt 113 miljonit eurot maksma läinud 44 jalaväesoomukit, millega esimene jalaväebrigaad jõuab tipptasemele.“ Kolmandaks on tankitõrje, sest Eesti idapiiri taga asub suures koguses tanke. „Üsna nutikas ost, et neil ei tekiks mõtetki siiapoole liikuda. Tankidest tehakse saepuru! Tunnustan eelkäijate Ansipi juhitud valitsuseid!“
Eesti panustas riigikaitsesse absoluutnumbrina rohkem kui Läti või Leedu. Leedus elab üle 3 miljoni inimese, meil ca 1,3 miljonit. „Oleme NATO liige üheteistkümnendat aastat. Narva, Tartu, Kuressaare on sama palju NATO, nagu Pariis või New York. Et olla tugevad, vajame liitlasi.
Pärnu paraadile saabusid hävitajad Leedust. Nüüd on meil oma tiivulised Ämaris. Miks nad mullu 24. veebruaril Pärnu kohale hilinesid? Samal ajal paraadiga tõusid ilma sisse lülitamata transponderiteta lennukid õhku, mida pidi minema tuvastama. Seda tehakse ka 100 km kaugusel piirist,“ rääkis Rõivas, kelle seljataga vahetusid kaadrid Ämari lennuväljast ja seejärel ilmus ekraanile suures plaanis USA helikopteri Black Hawk.
Infrapunakardinad piiril
Eesti idapiir muutub kõige kaasaegsemaks piirilõiguks Euroopa Liidu välispiiril. „Mitte rohelised mehikesed, vaid salaalkohol ja salasigaretid on asjad, mille eest tuleb Eestil ennast kaitsta. Mitte aiaga, vaid tehnoloogiliselt. Infrapunakardinad lasevad hiire läbi lipsata, aga kobrast mitte.“ Saalist küsiti: kust see piir tuleb? „Mööda kontrolljoont. 93 % kattub tulevase piiriga. Ratifitseerimise järel muutuvad sakid sirgemaks. 7% tuleks pärast ratifitseerimist muuta. Ma ei tea, kas me saame ratifitseeritud? Kindel piir on suurem väärtus, kui jääda ratifitseerimist ootama.“
Pärast 65 minuti pikkust esinemist lubas Rõivas esitada küsimusi ükskõik mille kohta
Küsiti riigireformi kohta? Rõivas küsis vastu, mis juhtub Riigikogu koosseisu vähendamisel? „Pärnumaa saaks hakkama kui kaoks kolmandik kohtadest, alles jääks ca 5 kohta. Aga näiteks Hiiumaa, Saaremaa, Läänemaa? Küll ei taha, et Hiiumaa jääks päris ilma esindajata.“
Tore, kui riiki juhib idealist
Härra selgitusel kestvat olukord, kus 42 tuhandel ruutkilomeetril on kolm Eestit: Riigikogu 101 liikmega; Tallinn 450 tuhande elanikuga ja Eesti, mida juhib riigi valitsus. „Sotsministrina olite idealist. See on tore, kui riiki juhib idealist, aga ei pea olema erinevad Eestid,“ avaldas saalist küsimust esitanud härra oma arvamust. Rõivas vastas, et isegi Skandinaavia riikides või Šveitsis on probleeme. „Mina ei ütle, et nüüd tuleme ja teeme kõik teisiti või, et varem oleksid eelkäijad midagi väga valesti teinud. Esimest korda ajaloos toetas meie valitsus lastetoetust mitmekordselt. Oleme hästi kaitstud. Muidugi, kaugel sellest, et Eesti on valmis ideaalühiskond.“
Eston Kohver - kui palju peaminister teab või saab öelda? „Väga hästi öeldud, kui palju ma saan öelda. Väga kahetsusväärne juhtum. Väga raske loota, et Venemaal õiglast kohut mõistetakse. Venemaa ei ole õigusriik. Tean, et professionaalid tegelevad sellega, aga detailidest ei saa ma kõnelda.
Esimestena uut uudist kuuldes
Pensioniaastad? „See puudutab minu vanuseid või nooremaid, sest valdav enamus on oma aastad kogunud. Asendasime aastad pensioniosakuga. See aastate teema võiks olla maas. Kes töötavad kauem, on pension oluliselt suurem. See on põhjendatud. Pensioni baasosa, 40 %, on kõigil võrdne . Pensioni tõus sellel aastal tõenäoliselt 6,3%, üle 375 euro. Kuna sotsmaks tuleb loodetust suurem, võib seegi näitaja osutuda tegelikust suuremaks. Olete esimesed, kes seda uudist kuulevad.“ Plaksutamine. „Ei, ei, seda ei ole mina teinud ainuisikuliselt. Ärge uskuge poliitikuid, kes ütlevad et nemad on teinud.“
Islamistid Eestisse?
Välistööjõud? Kas õpime teiste kogemustest, et islamiste ei võtaks sisse, et mitte olla ohus nagu Prantsusmaa?
„Neljakümnendatest on Eestisse sisse rännanud küll ja veel enam, aga mitte islamiste. Ei näe kolmandate riikide immigrantide survet. Surve võib tekkida Ukrainast, kust tullakse Eesti sugulaste juurde. Tullakse hävitatud Donetskist, Luganskist. Tohutus koguses kaugetest riikides tulevaid immigrante pole ette näha. On erialasid, kuhu võetakse talente Harvardist või mujalt, millele ei ole vastu. Tegelikuklt on meie oma 45 tuhat valmis tööd tegema.“
Mari Suurväli: „Meil on omal ka ressurssi. Hea meelega suur hulk töötaks ja töötavadki. Alustasime Hõbejuus nimetust kandvate õpikodadega. Valitsus saaks toetada. Pension ei ole mingi õnnepidu. Loome mikroetevõtet. Selleks vajame koolitust. Peale heaks kiitmise vajame riigilt ka toetust.“
Rõivas kiitis mõtte väga heaks. „Oli aeg, kui kuuekümneviieselt saadeti töölt pensionile. Tänapäeval ei tolereeriks mitte keegi sellist teguviisi. Isegi Eroopa tipp-poliitikud jätkavad tööd kõrges eas.“ Näiteks võib tuua oma Eestist kasvõi Tunne Kelami.
Samal teemal:
