Esimene aasta järgmisest poolsajandist on muusiku, luuletaja ja kunstniku elus Henry Laksi kinnitust mööda kulgenud väga jõuliselt. Äge tegevuslik liikumine läks käima kohe eelmise aasta alguses Rock Cafés, kus peeti viiekümneseks saanud juubilari auks kontserti.

Kodumaisel muusikamaastikul läinud sajandi viimase kümnendi esimestel aastatel märkimisväärselt tähtsat osa etendanud loovisik tegi aasta tagasi otsekui vahekokkuvõtet läbikäidud loomingulisest kulglemisest. Tuntust ja poolehoidu oli ta toona võitnud ansamblitega Reval, Zaltus Lumel, Kuues Meel, Seitsmes Meel. 9. veebruaril oli pika vaheaja järel Tallinna Rock Cafés taas laval ka Henry ise. Juubilari olid tervitama ja austust avaldama tulnud, Kaire Vilgats, Mikk Tammepõld, Lenna Kuurma, Robin Juhkental, aga ka paljud teised. Saatemuusikat tegi Raul Vaigla juhatatud ansambel. Esitati laulusid alates ansambli Seitsmes Meel paladest kuni hilisema aja lugudeni. Tuntuks kirjutatud ja omaseks lauldud menulugudeks on kahtlematult “Tule kui leebe tuul”, “Salaja”, “Õpetaja”.

Rock Café kontserdilt võiks meenutada eripalgelisema elamusena seda osa, mis uuesti kordas omal aja koos Alo Mattiiseniga esitatud Laksi folgilikku loomingut. „Arvan, et aastale tagasi vaadates oleks vaja mainida ka Tallinna Rock Cafés toimunu kõrval Alo Mattiiseni mälestuskontserte Tähtveres ja samuti Pärnu Ammende Villas. Musitseerisime koos Ivo Linna, Lenna Kuurmaa, Mari-Liis Ilusa ja ansambliga Anti Kammiste juhatusel,“ loetleb Henry esinemisi, mis on olnud tema hinnangul olulisemad.

Eriliselt on muusiku südamesse läinud Käsmu, kus ta musitseeris koos praeguse folgitähe Jalmar Vabarnaga, aga samuti olid seal Kaire Vilgats ja Lenna Kuurma. Veel meenutab ta Hiiu ja Viru folki. Ka Märjamaa valmistas talle rahulolu.

Aga kõikjal on olnud rahul ka kuulajad. Näiteks Sõmerus meenutatakse Henry Laksi esinemist suure tänutundega selle eest, et tõi suve algusesse täiesti omanäolise ja mõtteküllase kontserdi. Henry lisab juurde, et tema lood on elust enesest. „Meeldib, et viimasel ajal on märgata mitmel pool kultuurile suurema tähelepanu pööramist – ka Sõmeru rahvamaja on nüüdseks saanud kena uusehitise,“ räägib Henry sellest, mis head meelt valmistab.

Tule kui leebe tuul Lyrics
tule kui leebe tuul
tule minuga mu kevad suur
tule kui tuli ja sära mu teel
ole tulekuma kaugel ees
lendan sinu järel üle maa ja vee
saada mind varjuna teel
kaitse müürina mu habrast meelt
tule kui tuli ja sära mu teel
ole tulekuma kaugel ees
lendan sinu järel üle maa ja vee
siis kui lootus kaob ja klaasiks tardumas aeg
siis mu leevendajaks saama peab su naer
mind ravitse mind hoia sa ole valgus teel
soe tuuleiil mu kõrval
mind hoia sa
mind hoia nüüd
mind hoia sa
tule kui leebe tuul
tule minuga mu kevad suur
tule kui tuli ja sära mu teel
ole tulekuma kaugel ees
lendan sinu järel üle maa ja vee
saada mind varjuna teel
kaitse müürina mu habrast meelt
tule kui tuli ja sära mu teel
ole tulekuma kaugel ees
lendan sinu järel üle maa ja vee

Sindiga on Henry varemgi tutvunud ja meeldiv vastuvõtt ärgitas teda uuesti seda paika külastama. „Mõned lood kõlavad läbi kõigi esinemiste, nagu näiteks „Sündimise lugu“ (1996) või „Männis on rahu“ (2008),“ räägib esineja kavast, mida Sindi publik tema esituses kuuleb.
Kuid Henry plaanib Sindi avalikul kontserdil teha ka ühe uue loo esmaettekande. „Loo nimi on „Pilved“. Kitarri saatel esitatuna kõlab see küll lihtsustatud kujul, aga Heini Vaikmaa stuudios on viimane looming salvestatud koos orkestriga. Vaikmaa seades on kõlal loomulikult teine varjund,“ selgitab Henry, kellel on olnud Eesti pop-muusika helilooja, produtsendi ja multiinstrumentalistist Heini Vaikmaaga viimasel aastal eriti hea koostöö. „Ta on väga hea multiinstrumentalist ja suudab erinevad pillid suurepäraselt peale mängida. Praegu ongi käsil töö uue CD väljaandmiseks. Viis lugu on valmis.“

Henry laulude kaverdamine, mida samuti on tehtud, kinnitab loomingu kandvust, mida soovitakse iga hinna eest jäljendada. Henry sõnul ulatub tema muusikalise loomingu tükiarv saja kanti. Selle koguse hulgas on hilisemal perioodil valminud lugusidki, mida Henry pole kuigi palju esitanud ja on seepärast tundmatumad. Ometi peavad asjatundjad neidki väga häädeks ja väärtuslikuks loomingu osaks. Näiteks nimetas Rock Cafés toimunud juubeli kontserdi peakoordinaator Raul Vaigla “Ilmaratast”, mida Henry laulis soolo ettekandes.

Poeedi hingega Henry muusikalist loomingut leiab salvestatuna plaatidelt “Märk” (2007), “Läbi aja” (2000), “Hoia mu poole” (1996), “Tule kui leebe tuul” (1996) ja “Seitsmes meel” (1988). Henry luulevalimikutena on ilmunud “Ilmaratas” (1991), “Omal viisil” (1998) ja “Märk” (2007). Loomingu viljade loetelu kõrval ei tohi siis muidugi unustada ka tema maalikunsti.

Noorema põlvkonna laulja Mikk Tammepõld on avaldanud seisukohta, et praegusajal pole palju selliseid lauljaid, kelle lauludest kõlaks sedavõrd suur sõnum, nagu seda julgeb ja tahab teha oma lugudes Henry Laks. Tema lood panevad kuulama ja mõtlema.

Henry ei arva, et tema laulud sobivad üksnes enda kaasaegsetele, kellega koos ta nooruses alustas, vaid peaksid pakkuma nautimise pinget ka praegustele noortele. Seega ootab ta Sindi Seltsimajja 7. jaanuari õhtul kell 17.00 kõige erinevamas vanuses kuulajaid. „Kõik on teretulnud ja kellel seni on olnud minu looming tundmatu, võib nende lugudega sõprust sobitada!“ Kokkuvõtvaid ridu kirjutajale jätab Henry looming sageli ajatulennulise tundekülluse elamuse ja sellist tundmust kinnitavad teisedki kuulajad.