Igas maakonnas on nüüd oma jahindusnõukogu
Uus jahiseadus jõustus 1. juunist. Selleks kuupäevaks kinnitas keskkonnaameti peadirektor Andres Onemar ametisse ka maakondlikud jahindusnõukogud.
Nagu seadusetegijad lõpuks kokku leppisid, on igas kuni kaheksaliikmelises nõukogus nii maaomanike, jahimeeste kui ka riigi esindajad.
Esimestel koosolekutel on arutatud metskitse ja metssea küttimise limiiti ning struktuuri. Juulis on koosolekute aruteluteemaks karu ja põdra küttimise mahud.
Veidi ootamatult on jahindusnõukogude koosolekute kokkukutsujaks keskkonnaamet. Ameti pressiesindaja Irmeli Karja andmeil on see nii sellepärast, et tavapäraste koosolekute kokkukutsuja on jahindusnõukogu esimees, kelleks kõikides maakondades on keskkonnaameti selle regiooni juht, kuhu regiooni maakond jääb.
Erakorralise koosoleku kutsub nõukogu esimees kokku, kui vähemalt kaks nõukogu liiget seda soovivad.
Kõikide jahindusnõukogude koosseisud on ära toodud keskkonnaameti kodulehel (www.keskkonnaamet.ee/teenused/jahindus-4/), kus saab tutvuda ka nõukogude töökorraga jms. Jooksvalt riputatakse internetti üles jahindusnõukogude koosolekute protokollid (www.keskkonnaamet.ee/teenused/jahindus-4/jahindusnoukogu/).
Irmeli Karja rõhutas nõukogudest kõneldes, et kui keegi soovib nõukogu otsustes kaasa rääkida, peab võtma ühendust enda valdkonna esindajaga. Näiteks: kui mõni põllumees soovib teha ettepanekut või edastada otsuste jaoks tähtsat teavet, peaks ta võtma ühendust jahindusnõukogu liikmega, kes esindab põllumehi.
Keskkonnaametis kinnitatud töökorra järgi on jahindusnõukogu pädevuses: teha ettepanekuid pruunkaru, hundi ja ilvese küttimise korraldamiseks; kokku leppida põdra, punahirve, metskitse ja metssea küttimise maht ja struktuur; teha vajadusel ettepanekuid jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamiseks ja jahipiirkonna piiri muutmiseks; võtta seisukoht jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse pikendamise asjus.
