Jaanus Männik viibutas koosoleku juhataja haamrit kõige rohkem Mart Helme suunas
Eile õhtupoolikul kohtusid Pärnumaa nimekirjades Riigikokku pürgivate erakondade esindajad Ares, kus küsimusteks olid kooseluseadus, Rail Baltic, ettevõtete maksustamine ja teised teemad.
Are rahvas osales aktiivselt poliitikute väitluses
Väitlusel osalesid EKRE, IRL, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Vabaerakond, Keskerakond, Reformierakond, RÜE. Jüri Saar, Vabaerakonna esinumber Pärnumaal, ei mõistnud, miks järjekordselt polnud neid väitlusele kutsutud. Varem juhtus nii Lääne-Eesti Korteriühistute poolt korraldatud väitluse ettevalmistamisel Pärnus. Aga mõlemal juhul korraldati asi kiirest ära ja sõna sai ka Vabaerakond. Ares leiti Vabaerakonnale isegi nimesildiga varustatud laud sarnaselt teistega.
Õhtut juhtis Surju vallavanem Jaanus Männik. Kõigile erakondadele anti esmalt enda tutvustamiseks aega võrdselt 5 minutit olenemata sellest, mitme inimesega erakonda esindati. Hiljem kahanesid küsimustele vastamiste minutid väiksemaks. Kuid seda enam ületasid kogenenumad poliitikud neile eraldatud aega lubatust rohkem. Uued tulijad olid märkimisväärselt distsiplineeritumad. Näiteks Andrus Soopalu, kes ametilt proviisor ja RÜE esinumber Pärnumaal. Samuti Sindi linnapea Marko Šorin, kes osales erakondade vahelises väitluses elus esmakordselt. Ta ei näinud enda kõrval väitlejates mitte niivõrd võistlejaid, kuivõrd kaaslasi, kes otsivad riigi elu edendamisel kõige paremaid mooduseid.
Erilise sõnaosavusega paistis silma EKRE Pärnumaa esinumber Mart Helme, kes pidevalt kasutas lubatud pooleminutilisi repliigi ütlemisi pikemateks seisukoha võttude selgitamiseks. Ülejäänud jäid tema kõrval palju tagasihoidlikumaks, kuigi kiusatus oli veel nii mõnelgi oma kaaslaste arvelt aega rohkem kasutada. Sellele aitasid kaasa ka saalisistujate hüütud küsimused ilma vastavat luba küsimata.
Saalis ei istutud uniste ja osavõtmatute nägudega. Tundus, et Are rahvas on isegi väga poliitika käekäigust huvitatud ja poleks tahtnud ka pärast kolm tundi väldanud katkematut väitlust koduteele minna. Üldine kultuur jättis aga kokkuvõttes hea mulje, kohatuid või päris sapiseid märkuseid kaaslaste aadressil ei kohanud kordagi. Pigem naeratati üksteisele, kui ka kõiges sama meelt ei oldud.
Vast kõige üksmeelsemad oldi erinevalt Reformierakonnast selles küsimuses, kas peetakse hädavajalikuks maksustada tuluna raha, mille rahvusvahelised firmad, eriti pangad, viivad Eestist välja. Küsimusele, millele oodati ei või jah vastust, vastasid kõik peale oravate jaatavalt.
Enamvähem üksmeelsed oldi ka kiirraudtee rajamise osas. Täiesti eriarvamusel on Rail Balticu asjus Mart Helme ja nähtavasti ka enamik EKRE-st.
Vähemalt nii tundus saalis istujate olekust, kuigi varem on sama erakonna inimesed ka risti vastupidist väitnud. „Rail Baltic, nagu see praegusel kujul paistab, on sellesse sissekirjutatud hiiglaslik korruptsioon. Tohutud mullatööd, ilma et oleks võimalik kokku arvutada, kes või kuhu see raha kulub. See on korruptiivne projekt otsast peale,“ väitis Helme, kes kategooriliselt välistab Rail Balticu. EKRE seisukohaks on üksnes Tartu ja Pärnu raudteede rekonstrueerimine. Tema sõnul on Euroopa laiusel raudtee ehitamisel tegemist tupikliini rajamisega. „Ma ei saa hommikul istuda Tallinnast rongile ja olla hommikul Berliinis. Ma pean kusagil pärapõrgus hakkama ümber istuma. Samas ei näe ma mingeid kaubavoogusid ajal, mil Venemaa on majanduslikus isolatsioonis. Ja korruptsioon algas juba sellest, et on loodud komisjon, mis pole mitme aasta jooksul mitte midagi teinud.“
Viis aastat Pärnu maavanem olnud Andres Metsoja ei kahtle Rail Balticu vajalikkuses. Pärnumaa kontekstis võib selle raudteeühenduse loomisega tekitada Pärnus täiesti uue majanduskeskkonna, mis on hoopis teine kvaliteet taristus. Sõita tulevikus 45 minutiga Tallinna või 50 minutiga Riiga annab sootuks uue võimaluse Pärnule.
Senise projekteerimise käiguga ei ole ka Metsoja rahul. „On mindud protsessi, kus maavanem asetub vahendiks, kes peaks rääkima rahvale juttu sellest, et riik ei peta. Teisest küljest jäetakse tegemata väga olulised otsused, kuidas võõrandatakse, kuidas ostetakse kui on eriplaneeringud. Kõik need küsimused on rahva ees ausalt lahti rääkimata. Kui praegu oleme jõudnud olukorda, kus tellija ütleb kuidas teha, siis see pole enam planeerimise protsess. Siin ilmneb jälle seos kooseluseadusega, millega purustatakse usaldus rahva ja riigi vahelises kahekõnes,“ arutles Metsoja.
Samal teemal:
