Jasper Zoova võrkskulptuurid ja mõttejaamad
Läinud nädala neljapäeval (21.06) avati Pärnu muusemi katusealuse korruse saalis Jasper Zoova isiknäitus „Võrkskulptuurid/Mõttejaamad“, mille väljapanek on sarnases töötluses Eestis kõigi aegade suurim. Näitus jääb vaadata 15. augustini.
Jasper Zoova on mitmekülgne ainulaadne lüürik ja intimist, kes siirdab unistustesse ning utoopilisse absurdi. Kui kunstnik valis mitme aasta eest oma kodulinnaks Pärnu, tõi ta kaasa kunstimõtlemist, mida linnas varasemalt selles paigas nappis. 1990ndatel eksperimentaalse kunstnikuna tunnustust võitnud Zoova tegevusvaldkond on säilitanud mitmekülgsuse. Eri ajajärkudel on ta katsetanud kõikides tuntumates kunstimeediates. Kunstnikuraamatutes leiab mõttetihedat teksti ja imetabaseid lugusid ullikeste kohtumistest kosmose ja Buddaga ning neil on koht Eesti graafika- ja Graafikatrienaali kultuuris, ta tegutseb samuti maalijana ja installaatorina ning teeb koostööd sound-art kunstnikega, tutvustab Eha komissaarov ainulaadsete skulptuuride autorit.
Pärnu Muuseumi näitusesaalis kohtub kunstihuviline Zoova originaalsete võrkskulptuuridega, mis mõjuvad oma läbipaistvuse ja õhuliste vormidega. Kunstnik valmistab peenest traatvõrgust õhulisi muinasjutuloomi.
„Oma esimese võrkskulptuuri valmistasin 1999. a Greifswaldis Saksamaal noorte Balti mere maade kunstnike workshopi „Ars Novi“ raames,“ meenutab Zoova, kelle sõnul Greifswaldis loodud spiraalse vormiga skulptuuri sees elas tookord valge hiir. „2003. aastal peale kahe aastast viibimist residentuuris Amsterdamis valmistasin suurema seeria erinevaid loomi kujutavaid võrkskulptuure oma koduaias Kivimäel. Loomaskulptuurid reisisid mitmetel näitustel nii kodu- kui välismaal,“ räägib Zoova, kelle koduaias valmisid ka kõige kuulsamad „Ükssarv“, „Öökull“ ja „Pimedad oravad“, mis nüüdseks kuuluvad KUMU kunstikollektsiooni. Need on olnud esindatud ka Eestit esindavatel rahvusvahelistel näitustel.
2010. aastal alustas Zoova Pärnus suureformaadiliste võrkskulptuuridega. Valmisid „Usklik lehm“, „Skorpion“ ja „Roostes Miki-Hiir“, mis on olnud ka Pärnu ooperilavastuste dekoratsioonideks. „Spetsiaalselt käesolevat näitust silmas pidades olen sellel aastal loonud veel hulga võrkskulptuure, mis tegelevad kaasajastatud mütoloogilise ainese kujutamisega,“ loetleb Zoova näituse väljapanekuid, mille hulka kuuluvad ka tööd varasemast perioodist.
Lisaks eelpool mainitutele esitleb kunstnik oma vennale pühendatud skulptuuri "Musitseeriv Rohutirts", mis on ühendatud muusikainstrumendiga teremin ja mille abil muudetakse skulptuur puutetundlikuks antenniks. Vaataja, kes asetab käe skulptuuri lähedale, paneb rohutirtsu helisid genereerima. Omapärane interaktiivne skulptuur on valminud koostöös Tallinna sound-art kunstnik Raul Kelleriga.
Töid näeb näitusel kolmes eri mahus: suured tööd nagu 4 m "Draakon", 4,5 m "Skorpion" ja 5 m “Küllusesarv ehk saba neelav Kuningmadu", mis on täidetud Pärnu kunstnike poolt hoolega kogutud ja pestud pakendiprügiga. Keskmises mahus tööde "Aiapäkapikk", "Tigu", "Koer" jt. kõrval näeb külastaja mikroskoopilist tasandit 10 cm pikkuste loomadega "Kiikükssarv", "Draakon", "Ilves" jt., mida eksponeeritakse kuldse tikandiga punastel sametpatjadel ja mis on valminud koostöös Tallinna noore kunstniku Merle Buckoveciga. Kokku on näitusel 31 vanemat ja uuemat võrkskulptuuri.
Näitusel lisanduvad loomaskulptuuridele ka kompositsioonid inimestega. Siingi on ülekaalus kaasajastatud mütoloogiline aines ja näha saab töid "Esimene kosmonaut Kuul Mr. Armstrong" ja "Esimene naine Eva", keda eksponeeritakse ühise grupina.
„Näituse teine osa on õlimaalidest ja makettidest koosnev „Mõttejaamade“ väljapanek, millega olen samuti juba üle kümne aasta tegelenud,“ tutvustab Zoova oma teisi loomingutahke, mille algseks mõtteks on eksperimenteerida erinevate mõttemustrite illustreerimisega läbi kujutava kunsti võimaluste. Pealkiri “Mõttejaam” on Zoovale iseloomulik kujund, kantud usust utoopiliste maailmade olemasolusse ja võimalusse,
et saaksime neid soovikorral ühendada.
Ootepaviljonidest inspireeritud mõttejaamad on varustatud spetsiaalselt ainult kunstniku headele mõtetele timmitud antennidega. „Ühe osa „Mõttejaamadest“ vormistasin digipiltidest slaidshowna, mis proijtseeruvad mõttelises ühenduses staatiliste õlimaalidega. Videoruumis saab näha kahte dokumentatsiooni suveetendustest, milles löövad kaasa kodulinna ja pealinna kunstnikud,“ jagab Zoova lahkelt selgitusi.
Erinevates meediates valminud tööd visualiseerivad mõtterännakuid kõiksusesse, nende
hulgas lampidega valgustatud 4 maketti "Unejaam", "Esoteerika jaam", "Ökoloogiline jaam", "Militaarjaam". Ühendavaks lüliks on traadist antennid, mis aitavad püüda ja väljendada erinevaid mõttevorme. Näitusel eksponeeritud videosalvestused dokumenteerivad suveetenduste dokumentatsioone "Reis ma ei tea kuhu" (2009) ja "Saabastega Kassiprintsess" (2011). Lisaks 2008 aastal valminud must-valge animatsioonfilm “Paralleel Eu”,mis kuulub samuti KUMU kollektsiooni ja on käesoleval näitusel dialoogis võrkskulptuuriga “Usklik lehm”.
