Jüri Saar, kriminoloogia professor

Professor Jüri Saar tutvustas eile Pärnus Rahva Raamatu kõrval asuvas Piano kohvikus oma raamatut „XXI sajandi väljakutse: tsivilisatsioonid, kultuurid, väärtused“.

Üle paarikümne aasta kuritegevust käsitlevas teaduses töötanud Jüri Saar rääkis, et viimati ilmunud raamatu koostamise juurde jõudis ta juhuslikul viisil. „Tahe tutvustada erinevaid tsivilisatsioone laiemale ringile huvilistele sündis sellest, et hakkasin kirjutama üht erialast raamatut kuritegevuse ja kultuuri omavahelistest seostest,“ selgitas teadlane. Teda huvitas küsimus, miks on kuritegevus ühes kohas karistatav kuni surmanuhtlusega, teises kultuuriruumis oleks see täiesti ennekuulmatu tegu? „See oli minu lähtekoht ja tundsin, et pean selle kaudu liikuma sügavuti erinevate kultuuride poole. Kogutud materjalide rohkus võimaldas aga kirjutada lisaks algselt kavandatule veel hoopis teist teemat puudutava raamatu.“

Raamatu põhisisu keskendub väärtustele. Kust need väärtused tulevad, mida ei saa eksportida, müüa, peale suruda? Saar kinnitab, et väärtused lähtuvad religioonidest. Samas lisas juurde, et see pole tema originaalne avastus. Suur hulk antropolooge ja kultuuriteoreetikuid on seisukohal, et väärtuste allikas on religioon. Kuna religioonid on erinevad, siis pole ka väärtused kõigis kultuurides ühesugused. Tänapäeval puutume tihedamalt kui kunagi varem kokku erinevate arusaamade ja kultuuridega.

„Üks lemmikautoreid, kellelt olen palju inspiratsiooni saanud, on Harvardi ülikooli teadlane Samuel Huntington, kes sündis 1927. aasta kevadel New Yorgis ja suri 2008.“ Huntington oli ametilt politoloog ja juba 1990-ndate alguses esitles arusaama, et pärast külma sõja lõppu satub maailm täiesti uude olukorda. Enne seda oli maailm jagunenud enamvähem kaheks. Ühel poolel asusid kommunistid sotsialismi leeri ja Nõukogude Liiduga, teisel poolel kapitalistlik maailm, USA ühes oma liitlastega. Külma sõja lõppedes kõneldi võimalikust võistlemise lakkamisest, aga tegelikult tekkisid uute piiridega vastandumised. Huntington kuulutas tsivilisatsioonide ajastu tulekut. Ta rääkis, et järgnevad tsivilisatsioonide põrkumised hakkavad määrama tulevaste asjade käiku. Ometi kaotas Huntington vahepeal oma populaarsust. Tundus, nagu ei peaks tema jutt paika, kuid nüüd meenub tema nimi taas sagedamini.

Teatud jaotuse järgi liigitatakse 7 tsivilisatsiooni. Saar vaatleb neist kolme suuremat: lääne-kristlikku, slaavi-õigeusklikku ja islamit. Kuidas need omavahel hakkama saavad, määrab ka Eesti käiku. „Iseseisvuse taastamine 1991. a tähendas meie jaoks liikumist ühest kultuuriruumist teise,“ osundas Saar, kes võrdleb tsivilisatsioone mõneti tektooniliste laamadena. „Omal ajal peeti Saksa geograafi Alfred Wegener'i juttu hullumeelseks, et maakera sisemus võiks koosneda mingitest hiiglaslikest plaatidest, mis pidevas liikumises üksteist nügivad. Tänapäeval võetakse seda teaduslikult tõestatuna.“

Raamatut „XXI sajandi väljakutse: tsivilisatsioonid, kultuurid, väärtused“ lugemisel ilmneb hämmastav slaavi-õigeuskliku ja islami hoiakute sageli esinev sarnasus, mis olevat professorit ennastki üllatanud. „Kirjastuses oli raamat juba poolteist aastat valmis, trükkimine viibis kuni eelmise aasta sügiseni. Seega polnud veel tänane Ukrainas toimuv kohale jõudnud. Nüüd teame, et tšetšeenid sõdivad Ukrainas kahe slaavi vennaskonna vahelises heitluses islamistidena venelaste poolel ja kiidavad Allahi nime.“ Põhijäreldusena tuleb pidada Venemaa ja islami omavahelist lähenemist läänemaailmale hoiatavaks märguandeks.

Üks tuntumaid vene geopoliitilise doktriini viljelejaid Aleksandr Dugin räägib venelaste oma tsivilisatsioonist, aga pannes tähele mõlemat Venemaaga peetud Tšetšeenia sõda avastame kummalise asjaolu. Tšetšeenias sõdis Venemaa separatismi vastu, mille esimesel korral venelased kaotasid. Teise sõja lõppu on raske dateerida, aga tegelikuses on tšetšeenid kindlustanud endale sisuliselt erikorra. Kui läänes ei mõisteta kohut Jumala nimel, siis islami õigus on siiani lahutamatult seotud püha õigusega, mis toetub Koraanile. Šariaat, mida nimetatakse ka islamiseaduseks, kehtib vääramatu õigusena Putini Venemaa koosluses asuvas Tšetšeenias. Alles hiljuti protesteeriti Groznõis 300 tuhande inimese osavõtul Muhameedi pilapiltide vastu. Arengud naabruses on meie jaoks mõtlema panevad.

Saar esitas veel mitmeid huvitavaid näiteid slaavi-kristlikust sarnasusest islamiga ja teineteisele lähenemisest, millest kõige parema pildi saab ikkagi raamatut ise lugedes. Aga siinkohal veel mõned näited. Korruptsioon on ühiste ressursside kasutamine isiklikes huvides. Läänes rikub see normaalset arengut ja tekitab ebaausat konkurentsi. Läänele võõrast võimudistantsi, kus ülemus on alluvatest hästi kaugel ja lähemal jumalale, kohtab nii islami ühiskonnas kui ka slaavi-kristlikus võimuhierarhias. Iraagi diktaator Saddam Hussein pidi võimule jäämiseks kindlustama ennast tugevalt oma klanni inimestega. Kunagine Moskva linnapea Juri Luškov oli mõjuvõimas koos naisega ja mitte keegi ei öelnud halba sõna seni, kuni ta hakkas oma tegevusega endast kõrgemalseisjate suhtes liialt piire ületama.

„Natuke meenutab sama asja ka Tallinna linnas toimuv. Savisaar on poetanud mõtte, et meie inimesi ei huvita mitte niivõrd kui palju keegi kedagi petab; selle asemel tahetakse transporti, sooja vett, tänavad lumest roogitud ja liivatatud oleksid jne.,“ tõi Saar näite korruptsioonist siitsamast Eestist, mis asub Narvast algaval Huntington'i poolt määratletud slaavi-kristliku ja lääne-kristliku tsivilisatsiooni piiril. Saar lisas juurde, et tõenäoliselt ei andnud Savisaar endale aru, mida ta selliselt, võibolla ka tahtmatult väga ausameelselt, välja ütles.

Ajaloos leidub huvitavaid paralleele. „Kahel korral on Euroopal olnud islamiga tõsiseid probleeme. Viimati türklastega. Võibolla ootab meid nüüd ees sama mure kolmandat korda. Peame olema tähelepanelikud ja jälgima, kust kaudu uus arvete klaarimine meieni jõuab,“ võttis Saar üle tunni kestnud esinemise kokku. „Põhitõde seisneb selles, mida me endast arvame. Kui selge ja tugev on meie enda arusaam. Välised väljakutsed annavadki selleks võimaluse ka paremini endas selguseni jõuda. Kindlasti peab lääs olema meelekindlam.“

Samal teemal: