Jüripäeva eelõhtul Pärnus

Märgutuli traditsiooniks

Esimest korda katsetati märgutulede tekitamist Pärnumaal möödunud aastal, kui tähistati jüriöö 670. aastapäeva. Edukalt läbitud eksperimendi käigus püüti teada saada aega, mis kulub märgutulede abil teate edastamiseks maakonna piiril asuvalt Soontagana linnamäelt Pärnu südalinna. Mullu anti märgutuli 44-st tõrvikust moodustunud ahelas ligemale 70 kilomeetri kaugusel asuvast Koongast Pärnu südalinna 59 minuti ja 38,44 sekundiga. Tõrvikutega lõid kaasa Kaitseliidu Pärnumaa maleva Soontagana ja Pärnu malevkonnad, Koonga valla rahvas, Lavassaare ja Sanga külaseltsid, samuti Jõõpre ja Audru õpilased.

Mullu alustatud tava jätkates koliti tänavu teisele suunale, et võtta aega märgutuledega teate edastamiseks Vändra-taguselt Mädara linnamäelt Pärnusse. Pärnu-Rakvere maantee vahetus läheduses asuvat linnamäge on kohalike seas kutsutud ka Punamäeks ja Kirikumäeks. Neemiklinnust kaitseb läänest Mädara jõgi ja ida poolt raskesti läbitav soine ala. Arheoloog Artur Vassari poolt 1953. aastal läbi viidud proovikaevamisel leitud savinõukildude põhjal oli see muistse maakonna Alempoisi lõunaserval asunud linnamägi kasutusel I aastatuhande teisel poolel ja võis pakkuda pelgupaika kuni 12. - 13. sajandini.

Sel aastal osalesid maakonda ühendaval sündmusel Kaitseliidu Pärnumaa Malev ja noorkotkad, kohalikud kogukonnad Torist, Sindist, Paikuselt, Randivälja ja Pärnjõe külaseltsid. Märgutule süütasid kell 21 Mädara linnamäel Kaitseliidu Pärnumaa maleva pealik Tõnu Miil koos Kurgja talumuuseumi esindusega. Kuigi märgutulede edasiandmise teekond oli nüüd lühem, jõudis tuli Pärnu Muuseumi esisele väljakule umbes sama kestusega, täpsemalt ajaga 00:59:37:38. See aeg osutus ettearvatust 10 kuni 15 minutit lühemaks. Muuseumi uksele paigaldatud kaardilt oli võimalik reaalajas jälgida, kuidas märgutuli läheneb sihtpunktile.

Üheaegselt tule süütamisega Mädara linnamäel alustati muuseumi esisel platsil erinevate tegevustega, mis muutsid märgutuld ootavate inimeste ooteaja põnevamaks. Rahvas tutvus Kaitseliidu ja selle eriorganisatsioonide Naiskodukaitse, Kodutütred ja Noored Kotkad tegemistega.

Anname au veteranidele!

Platsile saabunud inimestele ei jäänud märkamata üht lauda kaunistanud rukkilille märgid, mis on valminud unikaalse käsitööna. Märgiga tähistatakse isamaalisust, tänulikkust ja turvatunnet, mida veteranid meile pakuvad. Kes seda veel ei teadnud või ei osanud märkide erilisusele piisavalt tähelepanu pöörata, nende juurde astusid väga toredad Naiskodukaitse vormis naised ja pakkusid 2 eurot maksvaid märke. Selgitusena saadi Naiskodukaitselt teada, et Eesti Vigastatud Võitlejate Ühing viib sel kevadel esmakordselt läbi heategevuskampaaniat “Anname au!”, et kutsuda veteranipäeva eel ja ajal kandma sinilille rinnamärki Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide ning nende lähedaste toetuseks. Tänapäeva veteranideks peetakse kõiki, kes on tugevdanud Eesti julgeolekut rahvusvahelistel missioonidel, saanud vigastada kaitseväeteenistuses või Kaitseliidu sõjaväelisel väljaõppel.

Rinnamärgid valmistasid vaimsete ja psüühiliste erivajadustega inimesed terves riigis SA Hea Hoog vahendusel.

Valmistumine rongkäiguks

Platsil toimus relvanäitus ja õpetati tuleraua ning kivi abil tuld süütama. Ooteaega täitis musitseerimisega Pärnu punk-folk ansambel Legshaker. Laulis Tarmo Tamm Sindist, kus läideti järgemööda märgutulesid kuueteistkümnes punktis. Teadmishimulistel oli võimalik kuulata muuseumis Pärnu Muuseumi direktori Aldur Vungi loengut.

Asso Kommer aitas valmistada tõrvikuid, et tule märgutule saabumise järel saadi alustada tõrvikute valgel ja orkestri mürtsudes rongkäiku Pärnu Munamäele.

Jüriööst

Aldur Vunk kinnitas, et jüriöö ülestõus oli olulisemaid sümboleid eestlaste vastuhakust ülekohtule. „Meil pole küll kasutada ülestõusnute endi põhjendusi ja nii peame toetuma ülestõusust hiljem kõige rohkem kasu saanud Saksa Ordu allikatele.“ Ordukroonik Marburgi Wigand on kujutanud sündmust“ meister Luteri ajal, 1343. aastal, kui Taani kuningas valitses veel Rävala maadel ja mujal. Kuninga rüütlid ning vasallid rõhusid elanikke nii suurte koormiste ja piinadega, et need ülemäärases valus ja mures kaebasid meistrile ja vendadele; eriti need, keda rahvapäraselt kutsutakse eestlasteks, saarlasteks ja teisteks lihtinimesteks. Vägivald oli niivõrd suur, et nad nende naisi häbistasid, neitsite süütuse röövisid, varasid ära võtsid ja neid orjadena tarvitasid. Seepärast siis tõusid eestlased, harjulased, saarlased üles nende vastu.

Kuigi Pärnumaa alal toona Taani valdusi polnud, laienes siiski ülestõus ka ordu- ja piiskopiriikidesse.

Täna toimub algusega kell 12.00 Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus Toris jüripäeva jumalateenistus. Kirikulisi tervitavad paarikümne suure sinimustvalge kandelipuga Sindi Gümnaasiumi ja Tori Põhikooli õpilased.

Samal teemal: